Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Skype_olev Olev
Talumaa
20.01.2013

Siduda erakonna vastutus (lemmikud, murelapsed) ainut riigi finantseerimisega!

Rahvas soovib, et ka erakonnad vastutaks oma tegude eest. Aga kuidas siiski erakondi vastutama panna?
Teen ettepaneku siduda erakonna vastutus (rahva lemmikud ja murelapsed) riigi eelarvest finantseerimisega!
Sellel oleks märkimisväärne mõju juhul kui erakondi rahastataks ainult riigi eelarvest.
Finantseerimise protsent panna sõltuvusse EMORI (usaldusväärse, rahva arvamuse küsitluse) tulemustest!
EMORI küsitlust võib usaldada, kuna viimasel ajal on esikohal opositsioonierakonnad, järelikult on usaldatav.
Selline rahastamine paneks mõtlema küll, kas ikka peaksime oma patuseid parteikaaslasi nii väga kaitsma (kutsuks tagasi, heidaks parteist välja, karistaks erakonnasiseselt), või jääb erakonnale ainus saada olev rahaline riigi toetus vähemaks ja edaspidine reklaam kesiseks.
Maksumaksja maksab sel juhul küll kõik kinni, aga vastu saab võimaluse küsitlustele vastates erakondi mõjutada ja lisaks jäävad ära seaduste ostmise süüdistused.
Mida arvate?

Skype_olev Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing
Missing Vello Missing Missing Missing Missing Marektamm-5 Skype_olev Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Ettepaneku tulemuses ei maksa kahelda, ...

... sest ka kõikidel valimistel ja enne valimisi on täpselt samasugune meedia mõju rahva otsustele.
Lugupeetud Marek Tamm hääletab valimistel kindlasti oma peaga, püüdes aru saada, kas info meedias vastab tõele ja ei usu meedia igat säutsu kergeusklikult.
Miks hr Marek arvab, et rahvas on rumalam ja tulemus meelevaldne, meediast mõjutatud ja seega ebausaldusväärne?
Seega loen Marek Tamme vastuargumendi ümberlükatuks!

Olev Talumaa
20. jaanuar

Asendaks EMORI küsitluse e-hääletamisega

Hr Siim Aid'i selgitus on põhjalik ja kaldun sellega nõustuma. Tänud Aid'ile!
Lugedes siinsest portaalist arvamusi e-valimiste kohta, jääb mulje, et e-valimisi pooldatakse.
Seega oleks võibolla mõtekas siduda erakondade rahastamine tihedamini läbiviidava e-hääletamisega?

Olev Talumaa
21. jaanuar

Ettepanek ei anna oodatud tulemusi

Toetan ettepaneku sisulist sõnumit, s.t. erakonnad peaksid aduma suuremat vastutust avaliku arvamuse suhtes. Paraku ei ole aga arvamusküsitlused täppisteadus, s.t. siduda nende tulemused protsenditäpsusega erakondade rahastamisega on võrdlemisi meelevaldne. Veelgi suurem probleem on aga selles, et avalik arvamus, mida EMOR mõõdab, on olulises osas kujundatav meedia poolt, pakutav süsteem muudaks erakonnad seega suuresti meedia mängukannideks. Ja viimaks oleks ettepaneku üks võimalikke tulemusi see, et ükski erakond ei tihka toetada pikas perspektiivis vajalikke, ent lühiperspektiivis ebapopulaarseid otsuseid, sest see vähendaks nende toetust avalikkuses ja seega riigipoolset finantseeringut.

Marek Tamm
20. jaanuar

Ebapopulaarsed otsused tuleks ...

... enne rahvale selgeks rääkida, siis rahvas mõistab ka neid. Rahvast ei ole vaja rumalaks pidada ja rahvas oskab olla kannatlik.
Ei tahaks olla nõus sellega, et nagu meedia oleks opositsiooni viimastel kuudel esile tõstnud. Rahval on kõrvade vahel ka midagi, mida poliitikud kardavad.
Seega, media võib küll võimendada, kuid ei kujunda rahva arvamust! Täppisteadust ei ole rahval vaja.

Olev Talumaa
20. jaanuar

Siim Aid

Tundes pisut statistiliste küsitluste tehnoloogiat, olen nõus hr. Tammega: vaatamata vajadusele avalikkuse kontrolli erakondade üle suurendada, ei sobi instrumendiks avaliku arvamuse uuringute tulemused. Need on liig-lihtsasti mõjutatavad, sealhulgas ka uurija (enda arvates siira) siseveendumuse poolt, samuti küsimuse esitamise ja valikute järjekorra poolt. Ja selliste mõõtmiste mõõtemääramatus (mida kahjuks ajalehtedes ära ei tooda) on liigsuur, et sellele toetada finantseerimisotsuseid.
Lisaks: populaarsusküsitlused ei näita tõepoolest kuigivõrd objektiivselt, mida konkreetne erakond inimeste elujärje parandamiseks ära on teinud - või tegemas, sest sõltub asjade esitlemisest ajakirjanduses. Nt. Tallinna tasuta liiklus. Selline finantseerimismudel suunab odava populaarsuse taotlemisele nt. 'katuserahade jagamise' kaudu, selmet suunata erakondi sellele, et oleks raha, mida katuste parandamiseks jagada.
Või suunab koguni Kreeka-tüüpi riigijuhtimisele, mis viis .... teadagi kuhu.

Siim Aid
20. jaanuar