Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Jaak
Laineste
20.01.2013

Tulevikku vaatav omavalitsusreform spetsialistide kogu poolt

Tundub, et omavalitsuste rollide ja optimaalse suuruse/piiride probleemi on püütud lahendada suvalise lahmimise meetodil, stiilis "teeme maakondadest omavalitsused", või läbimõtlemata käegalaskmisviisil "las igaüks liitub nagu ise tahab". Mõistagi on see muutunud iseenda paroodiaks.

Ettepanek on kutsuda kokku laiapõhjaline spetsialistide komisjon, kes kaasates spetsialiste eri piirkondadest ja valdkondadest, joonistaks põhjaliku, kasvõi paar aastat kestva projekti käigus 21. sajandi Eesti omavalitsuste kaardi lähtudes detailsest ja tulevikku vaatavast teaduslikust analüüsist. Seda mitte vaadates üksnes praeguseid ajaloolisi omavalitsusi (elik külanõukogusid), vaid minnes vähemalt tase detailsemalt külade/piirkondade tsoonidesse sisse.

Need, kes lahmivad stiilis "Eesti ongi nagu üks omavalitsus Ida-Londonis" ei ole saanud aru omavalitsuse mõttest. Omavalitsus on peamine viis kuidas inimene saab kaasa öelda just kohalike probleemide lahendamises ja võimaluste loomises. Lokaalsed planeeringud, , heakord, koduümbruse turvalisus ja ilu ja paljud teised teemad on need, kus inimesed ise oskavad ja peavad saama kaasa öelda. Omavalitsus on sega koostöökogu kus me ise peame suutma valitseda, otsustada omi asju. Selleks üliolulised eeldused on, et me saame nendest teemadest aru, suhestume nendega ise ja isiklikult ning suudame nende kohta kaasa rääkida. Et üheskoos sisukat diskussiooni tekitada, et teha õigeid poliitilisi valikuid, peavad meie taustsüsteemid olema sarnased. Seega peavad omavalitsused olema võimalikult ühetaolised: kui ma elan 1000 elanikuga paneelmaja piirkonnas, siis ei mõista ma aedlinna piirkonna elaniku probleeme samamoodi kui tema, ja vastupidi, sest suur osa meie probleeme ongi erinevad. Sellest tekivad elementaarsed kommunikatsiooniprobleemid, ja ongi tulemuseks düsfunktsionaalne omavalitsus. Seega on omavalitsuste konsolideerumine stiilis "rõngasvald ühineb vabatahtlikult linnaga" loodud looma mittetoimivaid koostöökodasid, et mitte öelda värdvaldu. Seega ei saa anda ette, et optimaalne on X suurusega omavalistus, kust X on näiteks mingist teisest riigist võetud number, või kuidagi üldkeskmiste kulude põhjal arvutatud number. Iga omavalitsuse piirkonnad on unikaalsed ja esmane nende moodustamise põhimõte peab olema tagada, et nende inimesed (esindajad volikogus) saavad üksteisest võimalikult ühtmoodi aru. Mis tähendab näiteks, et Lasnamäe, Vanalinn ja Nõmme peaksid olema eraldi omavalitsusüksused; samuti Annelinn ja Supilinn. Teistpidi - kõik Tallinna magalad võivad olla ühes, ja maapiirkondades saaks tõenäoliselt moodustada pea poolt maakonda hõlmavaid üksuseid.

Järgnevate aastakümnete pildis teame, et valglinnastumine süveneb, maatüüpi külade elanike arv väheneb, samas infrastruktuur ja kommunikatsioonitehnoloogia areneb, elanikkond vananeb kiiresti jne. Ka neid trende tuleb arvesse võtta.

Hea omavalitsuste struktuur oleks väldimatu eelduseks ka toimivale kohalikule otsedemokraatiale.

Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing Missing Missing 2006_0327esimesed0021 Missing Missing Heli_koit Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile