Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Vello
Paas
21.01.2013

Propelleriga pensionisambad.

Pakun siinkohal välja umbes 2 aastat tagasi ajakirjanduses hr. Marek Strandbergi poolt esitatud ideed. Teatavasti pea igal töötaval eesti inimesel pensionisammas või kaks. Üldjuhul on need rahad välispankades ja me ei tea tegelikult millise äriga meile lisaraha teenitakse. Me ei tea, kas need sambad on Rootsis, või Kreekas, Korintose sammaste kõrval, või veel kusagil mujal. Minu teada kõik kasumlikud äriideed teostatakse põhimõttel: minu idee ja teostus - sinu raha, ja tulud pooleks. Kui ei oska kaubelda, siis sinu pool veel pooleks.
Jutu mõte, et nende sammaste pealt (loe: meie kogutud raha pealt) teenivad kuskil välismaal mingid asjapulgad hästi, aga meie riigis see teenitud raha enam ei ringle. Kogu tulu toomiseks Eestisse tuleks püstitada pensionisammaste fondidega tuulegeneraatorid ja toodetud elektri müügist saadud rahaga maksta pensionäridele pensionilisa. See oleks täiendav toetus ja ei lähe väljateenitud pensioni arvestusse. Pensioniosak selles süsteemis oleks pärandatav nagu muu kinnisvara.
Kuna pensionisammaste süsteemi lõid meie targad valitsejad, siis nad oskavad kindlasti ka selle tuulegeneraatorite süsteemi käivitada.

Aa0183157 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Pilt
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Vastan Neemele

Kõigepealt üks kasumlikkuse aspekt.
Tuulegeneraatorite kasumlikkus on ka kaudne, kuid küllaltki suur - nad toodavad elektrit maakera ümber tiirlevast energiast. Nad ei suurenda ümber maa liikuva energia hulka. Seega nad ei põhjusta globaalset soojenemist ja ei aja tasakaalust välja praegust energiabilanssi atmosfääris.
Kõik fossiilsetel ja tuumakütusel töötavad elektrijaamad kasutavad energiat, mis on miljoneid aastaid tagasi talletatud ja ei ringle praegu atmosfääris.
Nagu me kõik teame, elekter muundub kasutamisega soojusenergiaks, soojusenergia aga jääb maad ümbritsevasse atmosfääri ja praktiliselt ei kao siit kuhugi, kui vaid tekitab tugevaid tuuli ja orkaane ning aitab sulatada poolustel asvat jääd.
See kliimamuutus aga põhjustab tohutuid kahjusid inimkonnale. See on ülemaailmne tuuleenergia kasutamise eelis. Sama efekti annab ka biokütus, hüdroenergia, päikeseenergia.

Peale selle on tuuleelekter samasugune elekter, kui muul moel toodetud elekter ja mahub samasse võrku.

Vello Paas
29. jaanuar

Veel vastust Neemele.

Seetõttu oleks mõtekam tegeleda tuulest tingitud elektritootmise hüppelisusega. Teisisõnu otsida lühiajalisi energia talletamise mooduseid ja võimalusi. Samuti kasutada seda elektrit rohkem hoonete kütmiseks soojuspumpade abil siis, kui tuult on palju. Samuti võib tuuleenergiaga pumbata vett kõrgel asuvasse veehoidlasse ja tuule puudumisel toota selle vee abil hüdroenergiat. Veel on võimalus üleliigse elektri abil lagundada vett, saades gaasilist vesinikku. Seda aga saab edukalt kasutada nii tuulevaikuse ajal elektri tootmiseks, kui autokütuseks.
Ma ei ole asjatundja, kuid minu meelest peaks riiklikult selliste arendustega tegelema ja see oleks ka üks koht pensionisambale.

ps. Neeme, ära pahanda, et nii lapsikult asja üritasin seletada, kuid nii on see kõigile lugejaile arusaadav.

Vello Paas
29. jaanuar

Vaidlen ikkagi Neemega

See on õige, et soojus kiirgub kosmosesse, kuid pahatihti ta suudab enne seda pilvede all oma tembud ära teha. Kasvuhooneefekt on ju ka üks soojuse kiirgumise pidur. Ta pidurdab ka seda soojust, mida tekitab tuumareaktsioon tuumareaktoris ja mis elektrienergia abil kantakse laiali nendesse kohtadesse kus elektrit tarbitakse.
Vesinikkütusel toimivad autod on kohe tehastest tulekul ja aastal 2014 pidi tootmisse minema ka vesinikul töötav elektriauto.
Hoonetel on suurem jahtumine tuule korral ja väiksem tuulevaikuse korral (muidugi temperatuur on ka oluline). Tuulega toodetud energia on võimalik soojusena lühiajaliselt salvestada soojussalvestitesse (vesi, soolad, ka soolalahused, kivimid jne.) ja kasutada tuulevaikuse ajal.
Huvitav, et suured investeerijad paigutavad oma raha nendesse ettevõtmistesse aga pensioniraha selleks ei kõlba!
Tekib küsimus, kes on loll, või keda tahetakse teha lolliks?

Vello Paas
30. jaanuar

See on ju väga hea point

Võiks olla isegi kolm kuni viis pikaajalist investeeringu ideed mille vahel valida!

Meelis Kaldalu
21. jaanuar

Neemele

Ei mõista, miks siis kogu Austria Tšehhi poolne äär on vist tuhandeid tuulikuid täis? Ei saa aru, miks Taani ja Saksamaa neid täis on? Ei tea, miks neid siis üleüldse toodetaks ja arendatakse?
Mäletan väga hästi, kui meil taastuvenergia, ehk tuuleenergia hinda Riigikogus arutati ja alul oli prognoositav hind ligilähedane tavaelektri hinnale, kuid peale ühe härrasmehe lobitööd vaheajal võeti vastu palju kõrgem hind ja saadikud olid ise ka pärast üllatunud, kuidas see juhtuda sai! (See tõdemus oli sees ühes ajakirjanikule pärast antud intervjuus)
Minu teada lepiti kõrgema hinnaga selleks, et tuuleenergia tootmise arengut kiirendada.

Veel üks küsimus, et kui see on ebarentaabel, siis miks meie riigifirma Eesti Energia neid generaatoreid ehitab ja tuuleparke laiendab?
Kuidas saab olla tuuleenergia ebarentaabel, kui tuuliku tasuvusaeg on üks kuni kaks aastat.

Ma arvan, et see on lihtrahvale võõras "liivakast".

Vello Paas
21. jaanuar

Veel sammastest ja propelleritest

See arutlus energiast on põhimõtteliselt õige. Väide, et energial ei ole kusagile minna, on muidugi väär, sest energia kiirgub kosmosesse, aga õige on muidugi see, et see tõstab temperatuuri. Tõsisem asi on selline, et praegu annab enamiku planeedi soojenemisest mitte niipalju kütusest tulev eraldunud energia, kui kütuse põlemisel tekkinud CO2, e kasvuhooneefekt (kõik teadlased seda ei toeta). Erinevus on selles, et tuumajaamad on CO2 eraldamsiest priid.
Ideed energia salvestamiseks on põhimõtteliselt kõik õiged, ainult vee pumpamiseks peab olema neid kõrgeid suure mahuga kohti (suuri mägesid), vesinikku ei saa autodes kasutada tema hoidmise ebaotstarbetuse tõttu ja hoonete kütmisel on see väike häda, et pahatihti esineb meil tuulevaikus koos kõige suurema külmaga.
Suurim tõrge seisneb aga selles, et kõik see on kallis ja selline rahapaigutus ei anna majanduslikku tulu. Kui me paneksime sinna pensioniraha, saaksime küll puhtama tuleviku, aga mitte suurema pensioni.

Neeme Danziger
30. jaanuar

Suurepärane idee, ainult...

...ainult selline probleem, et tuulegeneraatorite toodetava energia omahind on üle energia turuhinna. Seega ei saa seda kasumiga müüa ja selline pensionisammas ei toodaks midagi ning tema väärtus kukuks kogu aeg. Selleks ongi meil välja mõeldud see taastuvenergia tasu, mida kõik tarbijad peavad tasuma, et need tuulegeneraatorid üldse kasutatavad oleks. Üleüldse, ei ole ju maailmas mitte rahast puudus vaid ikka headest ideedest. Selle tõttu need sambad praegu midagi ei toodagi

Neeme Danziger
21. jaanuar

vellole

Asi läheb keeruliseks, kui võtta kompleksselt. Kui võtta üksik tuulik ja lasta tal kogu toodetav energia võrku saata selle hinnaga nagu turg antud momendil pakub, võib tulemus olla näiliselt päris soodne (aastas saadud summa jagatuna tehtud investeeringusse). Kuid niipea kui neid tuulikuid on rohkem, tuleb teiste energiatootjate reziime hakata nende järgi sättima (tuule kiiirus võib ju muutuda minutitega), need võimsused tuleb lailai kanda, selleks on vaja eraldi liine transformaatoreid, kui tuulikud asuvad vees tuleb teha eraldi infrastruktuur nende teenindamiseks jne jne. Kokkuvöttes ei ole asi kahjumlik, aga ega sealt mingit kasumit ka ei tule. Pole küll spets, aga arvan, et Austrias jm on nad selle sama tõttu, mis Eestis. Maksumaksja raha korjatakse vägisi kokku ja makstakse kahjum kinni.

Neeme Danziger
28. jaanuar