Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Külavanemate komisjon volikogu juurde

Vaidlesin Rahvakogu ühes ettepanekus kodanikule vastu, kuna ta soovitas, et volikogu võikski koosneda küla- ja asumivanematest.
Olen ka ise seda kunagi mõelnud, et külavanemad võiks ex officio volikokku kuuluda, aga analüüsides jõudnud järeldusele, et see ei lähe mitte.
Pigem võiks olla volikogude juures "külavanemate komisjon", mis osaleb määrusandluses läbi eelnõude menetlemise. Nii on iga küla tugevalt esindatud ja side volikogu (komisjoni tasandil) ja küla vahel loodud. Selle komisjoni moodustamiseke ei ole isegi seadust vaja muuta - see on volikogude otsustada. Aga võib ka KOKSi sisse kirjutada n-ö külaõiguse arendamise kontekstis ja ühtlasi ära reguleerida, kes see külavanem ikka tegelikult on ja mida ta teeb ja mis on ta õigused ja kohustused. Eestis on tüüpiline arusaam, et küla MTÜ ongi küla esinduskogu ja külavanem siis selle juhatuse esimees. Nii need asjad seaduse mõtte ja sätte kohaselt siiski ei ole!
Eks see külavanem-volinik teema ole samast ooperist, miks Riigikogu liikmetel ei ole lubatud olla samaaegselt omavalitsusüksuste volikogudes. Volikogu liikme ja külavanema rolli samaaegne täitmine tekitab muuhulgas huvide konflikti situatsioone (detailidesse pole siinkohal võimalik/mõtet laskuda).
Seega ettepanek - moodustada iga omavalitsusüksuse volikogu juurde kohustuslik "küla- või asumivanemate komisjon", mis võrdselt teiste komisjonidega (eelarvekomisjon, keskkonnakomisjon jt) menetleb teemasid ja teeb omapoolseid otsuseid.
Sellise demokraatia laiendamise vastu omavalitsusüksuses ei tohiks tõsiseid argumente olla...

Missing Missing Facebook Missing Mina_ise Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Mina_10dd
Missing Mina_10dd Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Komisjoni liikmetest

Toivo kirjutab, et ei ole tähtis,kaskomisjoni liikmeks on külavanem,külaseltsi esimees või mõni muu esindajavolitused saanud isik. Pean veidi vastu vaidlema:
1) Külaseltsi (MTÜ) esimees ei saa kuidagi esindada küla - ta saab esindada vaid MTÜ-d;
2) Raske on ette kujutada, kes on see muu isik ja kuidas ta oma volitused saab (hetkel pole küll ühtegi õiguslikku alust selleks;
3) ju ta ikka külavanem saab olla, sest külavanemat saab kehtiva korra järgi pidada küla esindusfiguuriks. Iseasi on muidugi tõesti see, et inimesed on üldiselt passiivsed ja külavanemate valimistel kujuneb tihti olukord, kus tühine osa küla elanikest valib küla esindaja. See fakt iseenesest seab kahtluse alla ettepaneku, et "külavanemad ex officio volikogu liikmeks".
Küll aga kehtiva õigusruumi tingimusis ei ole takistusi "külavanemate komisjoni" moodustamiseks volikogude juurde. See oleks demokraatia edasiarendus, see looks tihedama sideme külade ja vallavalitsuse vahele, ka informatsioon liiguks paremini jne

Urmas A r u m ä e
22. jaanuar

Veel asja kohta üks oluline argument

Unustasin...
Volikogu liikmed valitakse vastava seaduse alusel. Külavanemaid jumal teab millistel printsiipidel, mistõttu nii automaatne see ex officio kindlasti olla ei saa. Tubli külavanem valitakse ka volikogu valimisel volikokku - kõik külavanemad aga ei tahagi volikokku kandideerida.
Lihtsalt öeldes, see on palju keerulisem probleem kui esialgu populistlikult tundub, et kõik külavanemad volikokku on hea idee... Ei ole hea idee

Urmas A r u m ä e
21. jaanuar

Nõustun kuna ....

see omab sarnaseid jooni ka eelnevalt pakutud Vanemate Koguga või siin eelpool nimetatud Tarkade Koguga. VAHET POLE MIS VÄRVI KASS ON - PEAASI ET MAJAS HIIRI POLEKS ehk poliitikud tööle hakkaksid ning omavastutust aduksid. Teema ise oli selline :
https://www.rahvakogu.ee/ideas/203-moodustada-vanemate-kogud-kohalike-omavalitsuste-juurde
ja
https://www.rahvakogu.ee/ideas/662-maavanemaid-las-valivad-omavalitsuste-juures-asuvad-vanemate-kogud

Aivo Peterson
21. jaanuar

Külaselts on demokraatlikum ühendus.

Olen Urmasega nõus,et üldjuhul külavanemaid ei valitagi.Nad on lihtsalt kohapealsed autoriteedid.On hea kui kui külavanem on külarahva huvide eest väljas,aga alati ei pruugi see nii olla.Mõnikord kaitseb külavanem oma isiklikke ärihuvisid. Külaseltsid väljendavad elanike ühishuvisid täpsemalt.Sellepäras leian,et eelkõige peaksid just nende seisukohad otsustajate lauale jõudma.

Toivo Kalmo
21. jaanuar

Tähtsustame siis külavanemaid rohkem!

Loomulikult on külavanemate valimisega nagu ta on, aga ega külavanematel pole ka volikogule mingit mõju. Ja juba sellepärast peaksid külavanemad kuuluma volikogu juurde, et olla informeeritud volikogu tööst. Loomulikult on internet, aga kui volikogu protokollid jõuavad avalikkuse ette 2 kuud hiljem, siis selgub, et protokollis on asju, mida ei öeldudki koosolekul või vastupidi: öeldi, aga pole kirjas. Las siis need külavanemad, kes teevad oma tööd küla hüvanguks, omaksid ka otsest sõnaõigust.

Ülle Rauk
31. jaanuar

Püüan siis selgemalt väljenduda

1. Kahest kojast ei ole mina kirjutanud. Ka täna on ju volikogu juurde moodustatud erinevaid komisjone (sotsiaalkomisjon, keskkonnakomisjon, eelatvekomisjon, majanduskomisjon jne). Minu ettepanek oli, et moodustataks ka "külavanemate komisjon", mis nagu näiteks eelarvekomisjongi vaataks läbi volikogus otsustamisele tulevad eelnõud ja annaks omapoolseid soovitusi jms. Nii oleksa külavanemad kaasatud ja külad "algallikast" informeeritud.
2. Külaselts ehk MTÜ ei sobi küla esindusorganiks, kuna selle liikmeteks ei ole kunagi kõik küla liikmed (ja sinna võivad kuuluda ükskõik kes külast väljaspool). MTÜ on tööriist rahade hankimisel ja külaelu edendamisel ja abiks külavanemale. Külavanem on (peaks olema) küla esindusfiguur.
3. Tänased volikogu liikmed on vähemalt seaduse alusel demokraatlikult valitud. Külavanemate valimine on tihti tsirkus. Nt 500 valimisealise elanikuga külakoosolekule tuleb kokku 10 inimest ja panevad oma mehe pukki. Kas selliselt valitu peakski olema volikogu liige?

Urmas A r u m ä e
21. jaanuar

Komisjonis on tarvis esindada külaelanike enamuse tahet.

Ei ole tähtis,kas selleks on külavanem,külaseltsi esimees või mõni muu esindajavolitused saanud isik.

Toivo Kalmo
21. jaanuar

Võimu struktuur peab olema selge

Igasugused lisakomisjonid muudavad selle aga väga segaseks.
Kui eeldada et külavanemeid hakatakse valima kui madalama taseme kohalikku omavalitsust siis peaksid nad automaatselt olema vallavolikogu kandidaadid. Samas peab olema võimalus sinna ka muid inimesi valida ja mõnd külavanemat ka mitte valida. Iga tasand tuleb valida ikka ennast kui tervikut esindama, kuid kandidaatideks sinna sobivad madalama taseme ärksamad tegelased ideaalselt.
Ma ei usu huvide konflikti, pigem peaksin normaalseks kui isik on korraga väga mitmes erineva taseme volikogus sest just see loob tõelise sideme tasemete vahele.

Tarmo Kaldma
22. jaanuar

Kas kahekojaline KOV valitsus?

Hr. Arumäe, Te siiski ei kirjeldanud millised need suured puudused, mida ei saa reguleerida, on.
Reguleerida võib näiteks külavanema valimise korra, nii, et see oleks asjakohane.
Muutes külavanema ja volikogu liikme rolli üheks ja samaks jääb küll huvide konflikt kuid siis on see vastutuse kaudu ka seotud.
Tänases volikogus olevad liikmed, eriti komisjonide liikmed, on samuti tugevas huvide konfliktis.
Juhul kui volikogu koosneb ainult külavanematest (ja kui tarvis siis ka abikülavanem) on võimalik märkimisväärselt hoida kokku administreerimiskuludes. Väiksemates külades teeks see külavanem ära ka enamuse vallaametniku tööst, sama volikogu liikme täiendatud tasu eest.

Marek Mä„gi
21. jaanuar

Marek, diskuteerin Teiega....

Volikogude häda on tihti selles et enamuses kipuvad olema ühe või teise eriala esindajad. Nt. koolidirektorid, kultuurimaja popimad tegijad jne - ehk need kes igapäevaselt inimestega massiliselt tegelevad. Või kellel on selleks riiklikud või munitsipaalpinnad-võimalused. Kahjuks ei ole kõik erialad nii esindatud ega patseeru rahvarikastes kohtades, aga kelle tööst oleneb kohalikus kogukonnas otseselt või kaudselt väga palju. Et just need tegijad oleks kasvõi ühiskondlikus korras esindatud KOV-de juures.

Aivo Peterson
21. jaanuar