Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Aa0183157 Meelis
Kaldalu
21.01.2013

51 LIIKMELINE RIIGIKOGU + 50 LIIKMELINE MAAKOGU

Ettepanek sünteesib ja võtab kokku mõningaid Rahvakogu keskkonnas juba välja käidud ideesid. Muidugi ei taha ma samuti ka siin välja käia midagi staatilist - vaid visiooni, mida omakorda täiendada ja täiustada .

Probleemid> Valimissüsteem on vastuoluline. Eesti suuruses riigis, kus ligi kolmandik valijaid elab ühes linnas, ei toimi valimispiirkondade süsteem, võrdleme: Tallinnas kolm ringkonda vs. Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa ühes ringkonnas. Killustatuse tulemusena saadetakse maakondadesse kandideerima tipp-poliitikutest häältemagnetid, kes riisuvad koore nii häälte kui tähelepanu osas, nii et ei saagi tekkida süvitsi minevat debatti. Lisaks on üleriigiliste ja ringkonnamandaatide jaotamine nii keeruline, et mõjub demokraatiale pärssivalt, tagatubade tekkele aga viljastavalt. Vean viie krooni peale kihla, et isegi Ansip ei suuda kaamera ees soravalt ära seletada d'Hondti kordaja tööpõhimõtet. Pole imestada, et Riigikogu rahvast kaugeneb.

Ettepaneku sisu> Juurutada Eestis kahekojaline parlament, mis koosneb Riigikogust ja Maakogust. Riigikogu valitakse ühes üleriigilises valimisnimekirjas kes-ees-see-sees põhimõttel.
Riigikokku kuulub 51 liiget.

Ehk siis vähendada liikmete arvu poole võrra, ja luua äärmiselt lihtne ja selge valimissüsteem, kus üksikkandidaatidel on võrdsed võimalused parteilastega. See on tugev hoop parteide kui võimuhoobade pihta. Kaadripoliitikute kõrval hakkavad Riigikokku jõudma meedias poliitilistel teemadel sõna võtnud isikud. Paraku on see vajalik abivahend, et tugevdada parteisid kui intellektuaalseid mõttekodasid ja Eesti tuleviku planeerijaid.

Maakogusid on kokku 5 tükki, ja nad kujunevad nn. suur-regioonide põhjal, mis langevad samas suures plaanis kokku muinasmaakondade piiridega: Rävala, Virumaa, Ugandi, Sakala ja Läänemaa. Igasse Maakokku kuulub samuti 51 liiget. Maakogud valitakse KOV-valimistel rööbiti kohalike omavalitsuste valimisega. See tähendab, et igal KOV-sse kandideerijal on võimalus saada Maakogu liikmeks.

Kuid nüüd tähelepanu. Iga Maakogu 10 populaarsemat liiget osalevad Riigikogu töös ja esindavad seal oma Maakogu valijaid. See populaarsus ei ole fikseeritud, vaid kujuneb jooksvalt. Praktikas siis luuakse VEEBSAIT, kus ka peale e-valimiste lõppemist saab oma häält muuta - teisele Maakogu liikmele ÜMBER TÕSTA. See delegeering on KRÜPTEERITUD, kuid selle sama veebsaidi kaudu kontrollitav.

Mida see kõik tähendab?

Maakogude sisse viimine toob reaalset seadusandlikku võimu ja sellega kaasnevat tähelepanu kohalikule tasandile. Elektrooniliselt delegeeritud esindajate kasutamine hoogustab demokraatiadebatti ja -kultuuri - on midagi tõepoolest innovaatilist. Ma olen veendunud, et Maakogude sisse viimine kirjeldatud põhimõttel teeks Eesti regionaalpoliitika heaks palju palju rohkem kui regionaalminister seda suudab. See reform teenib kaasnevalt veel ühte eesmärki - nimelt kuna KOV ja RK valimiste vahel on kaks aastat, siis lüheneks valimiste vaheline vaakum poole võrra.

link: rahvakoguja.wordpress.com

Aa0183157 A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Aa0105981_id_kaart Facebooki_uus_pilt Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Missing Missing Skype_olev Jaak_haud Missing Missing Aa0112662 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Ärksusest ja virgatsdemokraatiast (1) [taavi turvasele]

Taavi Turvasele... see ei ole päris nii nagu sa seda välja tood, isegi kui su lähte-eeldus klapib ("Ärksamad inimesed kannavad endas suuremat vastukaja leidvaid ideid ja seega on nende ideedel ka rohkem vastaseid.")

Ega "ärksamad" inimesed siis ei ole ainult idealistid, kellel reaalpoliitikaga mingit sidet pole. Eks ka nemad proovivad ajaga kaasas käia. Tõsi, kui ma "ärksust" õigesti mõtestan, siis võib-olla need inimesed mõtlevad "suuremalt", näevad vajadust suuremate muutuste järele. Tead, see on loomulik, et ühiskonnas on konservatiivsust, sest korralik kõhutäis on vahel vajalikum kui uue Rahvakogu ehitamine, kuid ma ei ole küll nõus, et ühiskond suurelt mõtlejaid üldse ei vaja, ega hinnata oska. Suurelt mõtlemine nõuab ka krokodilli kannatust, et oma idee tund ära oodata, ja usu mind, tõeliselt ärksatel inimestel seda jagub... Neid võib visata üle parda, kuid nad tulevad üle reelingu tagasi. Ja nad peavadki õppima süsteemiga kohanduma, sest lõpp-kokkuvõttes hakkavad nende ideed

Meelis Kaldalu
22. jaanuar

Ärksusest ja virgatsdemokraatiast (2) [taavi turvasele]

Hakkavad nende ideed korraldama ka mitte nii ärksate elu. Elu ei ole nii lihtne nagu sa arvad. Populaarsus, ehk keskpärasus, ei eksisteeri mitte ilma põhjuseta. Tal on oma roll ühiskonna elu korraldamisel, kuid see roll ei ole kindlasti mitte absoluutne. See on osa, kandev osa, meie ühiskonna idedntiteedist. Ja see identiteet, kuigi vahest nii näib, ei ole sugugi staatiline, vaid pidevas arengus. Ega ühiskond ei ole rumal eesel, keda tuleb järele vedada. Vastupidi, ta on targem kui me kõik eraldivõetult, ja sama tark, kui me kõik kokku. Rahvas on tark, kuid ainult juhul, kui tema häälel kõlada lastakse, ning seda ei moonutata. Seda kitsaskohta ma enda arust üritangi käesoleva ettepanekuga parandada.

Meelis Kaldalu
22. jaanuar

Süsteem on vaja lõpuni viia

Siin pakutu on hea, kuid poolik. Esiteks tasub kõigi tasemete valimised ühendada. Korraga valitaks vallavolikogu, maakonnavolikogu ja riigikogu liikmed. Sama isik võib olla korraga kõigis kolmes tasemes. Siis ei oleks kohmakat kahte riigi taseme kogu vaja. Iga kogu valitakse lihthäälteenamusega isikute vahel - kel rohkem hääli see sees. Valimised võiksid olla pidevad. Iga valija saab igal hetkel oma hääle kellegi teise kasuks suunata. See annab võimaluse ka neile kelle kandidaati ei valitud oma hääle kohe ringi suunata nii et ükski hääl ei lähe kaduma ja annab võimaluse ka oma saadikuid operatiivselt ümber valida kui nende tegevus ei meeldi.

Regionaalpoliitika ei tohi olla riigikogu asi, sellega tegelegu ikka regionaalsed volikogud! Igale tasemele oma funktsioonid ja riik peab jääma üheks tervikuks.

Tarmo Kaldma
22. jaanuar

Piirkonnad saaksid oma esindaja.

Hea mõte. Need kaks osapoolt moodustaksid riigikogu. Piirkondade saadikud saaksid piirkondade rahva saadikud. Eestimaa elu oleks mitmekesisem. Kõik ei jookseks Tallinna ja sealt hooga Soome.

Aare Kiisler
23. jaanuar

Maapiirkonnad on varsti inimtühjad

Lasnamägi on praeguse süsteemi alusel maaasulad AUTI mänginud

Valdo Kivi
21. jaanuar

Sellisel põhimõttel töötav maakogu halvab arengu riigis

Juhul, kui maakogu liikmeid on võimalik maha hääletada, siis juhtub järgmine:
1. Ärksamad inimesed kannavad endas suuremat vastukaja leidvaid ideid ja seega on nende ideedel ka rohkem vastaseid. Selle tulemusena "visatakse üle parda" kõik need, kellel on mingi suurem visioon reformideks ja järgi jääb keskpärasus;
2. Allesjäänud keskpärasus ei langeta ühtegi otsust, mis vähendaks nende populaarsust (muidu hääletatakse nad ju välja);
3. Kõige selle tulemusena seiskub areng riigis ja tegeldakse ainult populismiga.

Taavi Turvas
22. jaanuar