Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Img_0127 Jaan
Leetsar
21.01.2013

Kahekojaline parlament tagab rahva kaasatuse

Kahekojalise parlamendi loomine tagab:
1. kodanikuühenduste sisulise kaasamise
2. valdade ja maakondade tegeliku kaasamise Eesti riigi juhtimisse
3. omavahel rivaalitsevate ja "rahvale naeruks" (K. Pätsi väljend) erakondade ohjeldamise
4. vähendab rumalate ja "ostetud" otsuste vastuvõtmise võimalusi
5. tagab paremini Põhiseaduse põhieesmärgi (eestluse säilimise) pikemas perspektiivis
6. ühiskond muutub tasakaalukamaks, sõbralikumaks
7. riigijuhtimisse kaasatakse rohkem asjatundjaid
8. väheneb Eesti ühiskonna ülepolitiseeritus

Ettepaneku realiseerimine on väga raske eeskätt seepärast, et poliitilised erakonnad on ilmselt kõik selle idee vastu - nende mõjujõud ju väheneb ja rahvas hakkab rohkem osalema neid puudutavate otsuste tegemisel.
Tõsi on ka see, et otsustusprotsess aeglustub, kuid kuhu meil kiiret? Aega on meil tegelikult piisavalt. Kiirustades vastuvõetud otsused toovad meile rohkem kahju (nn seaduste paranduste parandamise paranduste seadused!).
Ehk on võimalik vähendada ka mõnede ministeeriumite rumalusest (Estonian Air, elektrijaamad, Tallinn-Haapsalu raudtee üleskiskumine, sadamad, Eesti Pank?? jms) tulenevaid kahjusid riigile.

Ettepaneku läbiminekuks on vaja rahva toetust. Seega:
1. Eesti Koostöökogu töötaks koos kodanikuühendustega ja ka erakondi kaasates välja kahekojalisele parlamendile ülemineku korra, tingimused ja vajalikud seadusandlikud aktid
2. viiakse läbi rahva hulgas vajalik teavitustöö ja korraldatakse referendum
3. võetakse Riigikogu kahe järjestikuse koosseisu poolt vastu otsused põhiseaduse muutmiseks

Selleks, et meil oleks 10 aasta pärast kahekojaline parlament, tuleb ettevalmistustööga teha algust kohe. Seni peame leppima kosmeetiliste parandustega, mis meie riiki tegelikult ei reformi ning jätkub sisuliselt parteide diktaat rahva üle.

Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing 2006_0327esimesed0021 Missing 2003.01.20.passipilt Missing Skype_olev Passipilt_eero_rang Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Mati2 Missing Missing Mina_10dd Aa0183157 Missing
Vello Missing Missing Missing Aa0114715 Andrus_indrek_aija_p%c3%a4rnu_rand_1
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Mõtet ei tasu maha matta.

Peab aga objektiiselt analüüsima,kas idee annaks soovituid tulemusi.On võimalus,et kartelliparteid sokutavad siis ka rahvakotta oma komissaarid ja nii surutakse nende tahe ikkagi mõlemas kojas läbi.Kui leidub töökindel mehhanism,kuidas seda vältida,siis võiks ideega edasi minna.Põhiseadust saab rahvahääletusega kiiresti muuta,pole vaja mitme riigikogu koosseisu otsuseid oodata.Lahtiseks jääb ainult,kes otsuse referendumile paneks.Rahvakogu võimalused on väga piiratud ning praegusel kujul ei saa see seaduse jõustamisele eriti kaasa aidata.

Toivo Kalmo
22. jaanuar

Nõus ja lisaksin siia juurde...

et rohujuure tasandil võiks see alguse saada nn.Vanemate Kojast KOV-de juurest. https://www.rahvakogu.ee/ideas/203-moodustada-vanemate-kogud-kohalike-omavalitsuste-juurde

Aivo Peterson
21. jaanuar

Kaks koda on kaks koda

Kaheosalise parlamendi ellukutsusmise praktilist visiooni käsitleb ka lingitud idee. Jõudu meile!

link: www.rahvakogu.ee/ideas/1125-51-liikmeline-riigikogu-50-liikmeline-maakogu

Meelis Kaldalu
21. jaanuar

Eesti ei vaja kahekojalist parlamenti.

Eesti ei vaja kodanike kaasmiseks riigi juhtimisse uusi institutsioone. Kõiki ettepanekus loetletud punkte on võimalik täita ka olemasolevate abil. Kui seaduste ettevalmistamine muutub täielikult läbipaistvaks, seaduse teksti enda koostamises võivad osaleda kõik Eesti Vabariigi kodanikud ning Riigikogus otsuseid tehes võetakse arvesse võimalikult kõigi huvirühmade arvamusi, laheneb suur osa Rahvakogus tõstatatud probleeme iseenesest.

Andrus Kallastu
21. jaanuar