Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Aarne
Leisalu
21.01.2013

Maksuhääletus

Maksustamine on ühiskondliku kokkuleppe küsimus. Käesoleval ajal on see siiski pigem kokkulepe koalitsioonierakondade vahel. Tulenevalt valija suurema kaasatuse vajalikkusest peaks valija saama mõjutada riigi juhtimist pidevamalt, kui vaid valimiste ajal. Ainult siis on võimalik vähendada kodaniku ja riigi kaugenemist, ametnikkonna korrumpeerumist ja poliitikute põhimõttelagedust.

Selline mõjutamine on võimalik maksuhääletuse abil. Maksuhääletuse idee põhineb iga maksumaksja võimalusel pidevalt mõjutada poliitikute poolt jaotatavate vahendite hulka (s.h. teataval määral ka poliitikute ning ametnike) sissetulekut, aga ka demonstreerida oma suhtumist erinevatesse poliitilistesse otsustesse.

Põhimõte on lihtne. Üksikisiku tulumaksust läheks osa (algul 90 – 80% hiljem kuni 60%) analoogselt senisele praktikale valitavate ja ametlike struktuuride poolt riigieelarve kaudu jaotamisele, kindlustades üldiste poliitiliste eesmärkide ja riiklike investeeringute vahendid minimaalses ulatuses, ametnikele miinimumpalgad, hädavajalikud reisid, jms. Ülejäänud osa jaotamisel on aga ainuotsustajaks maksumaksja ise, kui ta seda soovib. Ta võib suunata oma maksuhääletuse maksuosaluse kas hariduse, politsei, riigikaitse, regionaalarengu, pensionäride, noorte, perede, kultuuri, riigikogu, kohaliku võimu, välispoliitika, jne. finantseerimiseks, andes sellega vastavate struktuuride ja riiklikeks investeeringute arenguks (või taandarenguks) oma "hääletava" panuse. Kui ta jätab sellise jaotuse tegemata, siis jaotatakse tema maksuhääletuse osa valitute poolt nagu senini seda on tehtud.

Maksuhääletuse praktiline skeem on ülilihtne: maksumaksja teatab oma töökoha raamatupidamisele, millise tegevuse toetuseks ja millises proportsioonis ta oma nn. maksuhääletuse osa lähetab. Analoogne on ka ettevõtte tulumaksu määratlemine, kus maksuhääletuse osa otsustab ettevõtte nõukogu või juhatus või üldkoosolek. Ning raamatupidaja kannab selle osa maksusummast riigi poolt varem määratletud 5 – 10-le sihtsuunitlusega kontole. Analoogselt toimuks ka muudest allikatest saadava maksustatava tulu jaotamine.

Pole põhjust karta, et see teeb riigijuhtimise oluliselt ebastabiilsemaks. Esiteks pole esialgu kuigi palju kodanikke ega ettevõtteid, kes üldse sooviksid ise oma maksuhääletuse osa määratleda. Ka on palju väikesi üksikuid otsuseid palju stabiilsemad, kui üksikud poliitikute “suured” otsused. Ka võime alguses üleminekuprotsessi riske "maandada" küllalt pisikese maksuhääletuse määra kaudu. Siiski ei tohiks maksuhääletuse osa olla alla 10 - 20% maksusummast.

Samas tuleb ka õppida riiki valitsema sihtgruppide muutuvate huvide tingimustes. Maksumaksja otsused oma maksuhääletuse osa jagamiseks oleksid pidev indikaator reaalsele riigijuhtimisele ja poliitilistele jõududele oma tegevuses.

Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing
Missing Vello Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Maksuküsimusi ei saa tänavanurgal kokku leppida.

Suur osa valijaid ei oska praegu isegi õiget saadikut välja valida.Hääletatakse selle poolt,kelle plakat on suurem ja värvilisem ning kelle loosung on kõige lollim.Maksude puhul hääletataks maksude ärakaotamise poolt või selle poolt,et mina ei peaks maksma,aga teised maksku topelt.Maksuraha kulub ju ühiskonnaelu otstarbeka korraldamise peale.Õige on muidugi see,et raha ei kasutata kõige otstarbekamalt ja tunduv osa rahast varastatakse sisuliselt ära.Eesti on Euroliidus Itaalia järel kõige kõrgema maksukoormusega riik.Nõnda jätkata ei saa.Abi poleks raha ümberjagamisest, vaid tulusid peab suurendama. Niisiis,probleem on mitmetahuline ja see tuleb lahendada Parlamendis, mida meil praegu ei ole.Parlament ei tekigi enne kui kogu poliitiline süsteem saab ära parandatud.

Toivo Kalmo
22. jaanuar