Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Aarne
Leisalu
21.01.2013

Riigikogu liikmed allugu samale tööseadusandlusele nagu iga kodanik

Riigikogu liikmed on valija poolt tööle palgatud valimistel saadud mandaadiga ja tasu tehtud töö eest maksab talle maksumaksja. Oleks igati loomulik, et seejuures allub riigikogu liige kõigiti tööseadusandlusele, mille ta seadusandjana ise on kehtestanud.

Töö tegemiseks vajaliku ressursi eest tuleb maksta tööandjal. Need kulud tuleb kinni maksta ka parlamendiliikmele. On loomulik, et kompenseeritakse ka tegevusega seotud tööandja aktsepteerimisel teostunud turustuskulud s.t. parlamendiliikme valijatega kohtumise jms kulud.

Erinevalt parlamendiliikmest tuleb ettevõttes üle teatava kasutusmäära autokasutuse eest maksta erisoodustuse maksu. Kui tööandja pakub kellegile lõuna, siis seaduse kohaselt tuleb tal maksta erisoodustusmaksu tema enda töötajate poolt tarbitud toidu ja joogi eest. Ettevõtluses on mõeldamatud dokumenteerimata kulud. Kui töötaja tahab töökohta, siis korraldab ta nii, et tööl käia saab. Parlamendiliikmed on täiesti vabatahtlikult iseenda taotluse alusel lasknud ennast Riigikogusse valida. Kusjuures töö- ja töötasu tingimused on eelnevalt teada olnud. Järelikult pole mingit põhjust riigikogu liikmele ei töölesõidu ega elamiskompensatsioone maksta.

Seadus üle 48 tunni nädalas ületööd ei luba või sunnib selle eest lisatasu maksma või kompenseerima seda vaba ajaga. Seega tuleks maksta ka parlamendiliikmele vastavalt tööaja tabelile kas ületunnitasu või kompenseerida ületöötatud aeg muul ajal. Samas ei saa lugeda ületöö aja hulka erakonna heaks tehtud tegevusi või erinevate juhatuste&nõukogude töös osalemist. Selle eest peab "maksma" erakond või juhatatav ettevõte, kuid mitte maksumaksja.

Iga kodanik saab pensioni vastavalt pensionisammastele. Kui töötaja asub uuele ametikohale, siis ei tule kellegil pähe küsida kompensatsiooni oma varasema tegevusega omandatud kvalifikatsiooni kaotuse eest. Miks siis parlamendiliikmete puhul jällegi töötajast ja seadusandlusest erinevad eripensionite ja kvalifikatsioonikaotuse kompenseerimise reeglid?

Arvestades parlamendiliikme vastutuse määra, (ootusi) tema teadmistele, oskustele, võimetele ja maailmanägemusele võiks nende töötasu olla ka märgatavalt kõrgem. Millest siis omakorda makstakse seadusandluse kohased maksud, kogutakse pensionisambad jms. Kuna riigikogulase „töölt“ vabastamises midagi ootamatut pole, pole põhjust ka töölt vabastamise kompensatsiooni maksta.

Parlamendiliikmete korral eeldame väga kõrget eetilist platformi, mille tõttu maksumaksja on delegeerinud talle õiguse ise oma töötasu jm. kulusid määratleda. Loomulik oleks, et parlamendiliikme palk sõltub riigi majandusedust ja maksumaksja/valija rahulolust.

Eelnevalt kirjeldatud reeglid on seadusandja ise kehtestanud. Loomulik oleks, et parlamendiliikmete ainuke võimalus saada teiselaadseid soodustusi oleks muuta vastavat seadusandlust kõigi kodanike jaoks.

Missing Missing Missing Missing Missing Mina_10dd Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Avo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Toomasuustalu Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile