Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Serz Sergei
Metlev
07.01.2013

Kaaluda erakonnakuuluvuse keelu sisseviimist haridusjuhtidele

Eestis on esile kerkinud probleem keskhariduse astme koolijuhtide erakonnastumisega. Mõnes munitsipaliteedis (näiteks Narva linn) enamus gümnaasiumijuhtidest on erakondliku kuuluvusega. Tallinnas umbes kolmandik. Direktorite otsus on tihtipeale ajendatud mitte ainult soovist toetada maailmavaadet, vaid eelkõige karjuvast vajadusest leida koolile raha, näiteks investeeringuteks. Ja seda olukorda kasutatakse ära, kuna kooli eelarve sõltub linna või valla otsusest (absoluutne enamus koolidest on munitsipaalsed). Mõne direktori puhul võib-olla kasutatud isegi kaudne sund, mis on varjatud ning raskesti tõestatav. Koolijuhid on sisuliselt jäetud igasuguse kaitseta poliitilise mõjutamise eest. On täheldatud olukordi, kus konkreetsesse erakonda kuuluva direktori koolis on lubatud teha valimispropagandat – kas levitatakse reklaammaterjale või kandidaat pääseb lihtsasti kampaania ajal kooli rääkima avatud ühiskonnaõpetuse tunni sildi all.

Mõned aastad tagasi Narvas tekkis tõsine kahtlus, et koolijuht, kes ise oli kandidaat, võis mõjutada õpetajaid eesmärgiga sundida neid agiteerima tema heaks valimiskampaania ajal: http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/narva-koolijuht-pressis-lapsevanematelt-haali.d?id=14155822 See on teine probleem, nimelt poliitikutest koolijuhtide poolne administratiivse ressurssi ära kasutamine. Tegemist on karjuva hea valimistava ja avaliku teenistuse eetikakoodeksi rikkumisega. Selliseid näiteid võib tuua mitmeid.

Kool peab olema vaba igasugustest poliitkampaaniatest ja tõmbetuultest, erakondade sissetung kooli mõjub äärmiselt halvasti õppeprotsessile ning segab kooli eesmärkide täitmist. Õpilaste puhul on tegemist noortega, kelle maailmavaade alles kujuneb ning õpetaja on just see inimene, kes aitab sellel teel ega pea täitma erakonna tellimusi. Kui lasta õppeasutustel muutuda poliitikategemise kohaks, siis ülepolitiseerituse negatiivne mõju laieneb aina kiiremini kogu ühiskonnale. Juba lapsest saadik kodanikud hakkavad viibima propagandat ja agiteerimist täis koolides, võttes sellist käitumist kui normi. Kooli tähtsust ei ole võimalik eirata, tegemist on institutsiooniga, millega omab kokkupuudet iga ühiskonna liige.

Kahtlemata, erakondliku kuuluvuse piiramine teatud inimeste kategooriate jaoks on suhteliselt tõsine õiguste riive, mis vajab täiendavat analüüsi. Ei saa väita, et parteipileti äravõtmine direktoritelt tagab koolidele automaatselt kaitset. Võib aga öelda, et see võtab oluliselt maha hirmu ja pingeid, aitab koolijuhil säilitada sõltumatust ning vältida konflikte erakonnaga, mis on parasjagu võimul konkreetses KOV-is. Antud piirang aitab kaasa ka järgmiste eesmärkide saavutamisele a) tagada kooli poliitiline neutraalsus b) luua tingimused professionaalseks ja erakonnapoliitikast vabaks õppetööks c) tagada kooli sisulist autonoomiat d) takistada kooli ressurssi kasutamist häälte kogumiseks.

Aa0105981_id_kaart Missing Missing Missing Missing Missing Ott_profiil Missing Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Toomas-kymmel Mati Missing Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing 68831_115390938524096_1664505_n Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Imgp0026 Missing Missing Missing Yves-mart_netti Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_10dd Missing Toompeal Img_7421 Missing Missing Missing Missing Missing Olavicv Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 2467012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_002 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Portree___delfist Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing A1474685_copy Aa0314305 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 268342_252058214810963_7076884_n Missing Missing Aarekasemets_lse_sociology100 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Nagunagu Missing Missing Missing 201209mini Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Kaidokikkas Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Lauri_m6ek Jaak_haud Missing Passipilt_eero_rang Heli_koit Missing Missing Missing Missing Aa0094916 Missing Missing Missing Picture_030 Missing Missing Missing Missing Missing Aa0112662 Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 L%c3%b5petamine_uus Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Voyag Missing Missing 312059_256700954361669_6286429_n _ilt2175
Nologo Kottideta 39107090296 Marektamm-5 Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

kool apoliitiliseks

Keelata koolijuhtidele parteiline kuuluvus.
Et ei juhtuks nagu Parksepa gümnaasium, Kääpa kool Võrumaalt

Olev Raudsepp
31. jaanuar

Kool peab jääma poliitiliselt neutraalseks arenguruumiks

Tegemist on tõesti probleemiga, aga nagu Alari viitab, pole kindel, kas parteipileti ära võtmine iseenesest probleemi lahendaks.
Jätkumõttena lisaksin, et "Tagasi kooli" programmi raames poliitikute tehtav erakonna reklaamimine on selle sama koolide poliitilise kallutamise jätk, kuigi seda reguleerida oleks üsna raske. Muidugi ma saan aru, kui kutsutakse minister, eksminister või üks või teine omavalitsusjuht rääkima kooli ainega seonduvast teemast. Minu gümnaasiumiajal Lukase antud ajalootund tõesti kõneles ajaloost. Rajasalu antud ühiskonnatund sisaldas aga parteimeenete jagamist, oma töö promomist ning isegi maavalitsusse tööle kutsumist.

Aksel Lõbu
09. jaanuar

Vähem keelde

Põhimõtteliselt ei taha rohkem regulatsioone, eriti käske-keelde. Lisaks ei aitaks see formaalne keeld ka probleemi lahendada, kuna samasuguseid sõltuvussuhteid saab ikkagi kehtestada.

Alari Rammo
07. jaanuar

Muutmise keerukus

KOV-ide ja ka RK (näiteks kasvõi Juku-Kalle Raid) puhul, ei pea olema erakonnas, selleks et erakonna nimekirjas kandideerida. Seega keelame ära erakonnas olemise aaga valimistel saab ikka osaleda erakonna nimekrjas. ÕPilased ei tee tõenäoliselt vahet kas inimene kandideerib lihtsalt nimekirjas või on erakonna liige. Ka võib "erakonnakeelu" puhul kooli direktor kandideerida ju valimisliidu nimekirjas ja nagu Eesti puhul teame siis KOV-valimisliidud moodustatakse sageli ka mõne erakonna baasil.

Mihkel Mikkelsaar
18. jaanuar