Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Riigikogu majanduskomisjon ongi see kogu, kes riigi äri- ja muid ühinguid valitseb

Tean, et põhiseaduskomisjon arutab seda kuidas majanduskomisjon riigile kuuluvate äriühingute nõukogu liikmeid edaspidi nimetama hakkab, et lõpetada võimude lahususe riive. Ma läheksin siit veel sammukese edasi (ehk ei murra lahtisest uksest sisse) ja muudaks riigile ja kohaliku omavalitsuse üksustele kuuluvate ühingute juhtimisstruktuuri.
Iseenesest on vaieldav, kas nõukogu tasemel ikka tegeletakse juhtimisega või mitte - see. et nõukogu nimetatakse seaduses juhtimisorganiks, ei tähenda veel, et see on õige kontseptsioon. Tegelikult on nõukogu Corporate Governance organ, ehk siis ühinguvalitsemise organ, ning ta ei juhi midagi, vaid valitseb, sh planeerib tegevust, korraldab juhtimist (st valib juhatuse) ja teostab järelevalvet. Need on küsimused, mida võib üle väikeriigi teostada üks organ ja valla /linna tasemel samuti.
Milles seisneks pakutud muudatus: KAOTADA RIIGILE JA KOV-idele KUULUVATE ÜHINGUTE NÕUKOGUD (v.a. sihtasutus, kus nõukogu on keskne organ ja üldkoosolekut - ministrit - mängus ei olegi) KUI STRUKTUURIÜKSUS JA PANNA SEE ÜLESANNE RIIGIKOGU/VALLAVOLIKOGU/LINNAVOLIKOGU MAJANDUS VMS KOMISJONILE. Nii on tagatud avalik huvi ja kõige kõrgem kontrooll. Neile, kes nõukogu liikmetele makstavat raha üle muretsevad, on ka hea uudis - sellega kaoksid ka eraldi nõukogu liikmete tasud, sest nt Riigikogu majanduskomisjoni liikmed teeks seda tööd oma palga eest. Majanduskomisjon saab ise vastavalt vajadusele kaasata eksperte/ametnikke konkreetsete küsimuste lahendamisel.
Mingi idee vist kunagi liikus ka, et koondada riigile kuuluvate ühingu juhtimine ühte kehasse ja panna selle etteotsa Raasuke. Selles ma siiski kahtlen - juhtimisküsimused on ettevõtete kaupa ikka väga erinevad. Minu ettepanek ei räägi juhtimisest, vaid ühinguvalitsemisest, mis ongi omaniku (Riigikogu/volikogu) ülesanne. Tänane "üldkoosolek" elik minister/vallavanem/linnapea võib ju volituse alusel seda rolli täita, aga volitused on ta saanud Riigikogult/valla-/linnavolikogult. Ettepanek on ehk veel toores, aga põhiolemuse suutsin ehk välja tuua.

Missing Missing Missing Widescreen_(8)_3 Missing Avo Vello Missing Missing Jaak_haud Heli_koit Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Imgp6928_daaliat_otsimas Missing Missing Missing Missing Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Riigi äriühingu nõukogu mehitamine allutada Riigisekretärile

On mõistlik, kui riigiosalusega äriühingute tegevust jälgib riigikogu majanduskomisjon. Küll aga peaks mehitamine olema allutatud Riigisekretärile.
On ju andmepank potensiaalsetelt spetsialistidest ja tippametnike kandidaatidest, kelle seadt nt atesteerimiskomisjon vajalikud leiab.
Piiranguteks peaks olema samal ajal töötamine mõnes teises riigiasutuses, -ametis või valitaval või määrataval ametikohal.
Ja miks mitte kasutada elukogenuid spetsialiste (sh pensionäre)?

Avo Blankin
24. jaanuar

kuidagi ei saa ümber nõukogude poliitilisest eesmärgist.

Kas nõukogud peavad esindama rahva poolt valitud poliitilist suunda või mitte? Kas saadikutest nõuk. liikmed peavad otseselt vastutama oma poliitilisest taustast tulenevate,
majandusotsuseid mõjutava tegevuse eest?
Kui jah, siis pole mõeldav majanduskomisjoni liikmete arvu teades, sisulist tegevust selles küsimuses oodata.
Minu meelest on peamine küsimus ikkagi selles--- Kuidas tagada mingigi tasakaal poliitilise tahte ja majanduloogikas, ettevõttete tasandil juba sisse "programmeeritud" vastuolude vahel.
Aga lahendada see tuleb, seepärast toetan.

Raul Kõrgesaar
24. jaanuar

Kõiki nõukogusid ei saa ühe vitsaga lüüa.

Valdavalt olen ettepanekuga nõus.Suures osas nõukogudes käib tühi askeldamine,aga kõigis ka mitte.Riigile eriti oluliste ja avaliku huvi seisukohast tähtsate ettevõtete puhul peab langetama palju valdkonnaspetsiifilisi otsuseid.Riigikogu komisjonis jääb sel puhul kompetentsist vajaka.Eksperte saab muidugi kaasata,aga iga valdkonna jaoks ju alaliselt eksperte palgal ei hoita.Seega saab komisjon määrata ainult üldise poliitilise strateegia.
Arvan,et nõukogu peab leidma siis taktikalised võimalused,kuidas strateegiat ellu viia ja valima selleks sobiva juhatuse.Niisiis minu ettepanek on nõukogude hulka oluliselt vähendada,aga neid mitte päris ära kaotada.

Toivo Kalmo
23. jaanuar

Toetan nõukogu=majanduskomisjon kontseptsiooni

Sain ettepanekust nii aru, et riigi ja KOV-i ettevõtete nõukogud jääks alles, kuid selle töö teeks ära majanduskomisjonid (sama majanudkomisjoni liikme palgaga).
Erinevate otsuste korral kaasataks eksperte jmt.

Tahaksin siin välja öelda, et ükski ettevõtte nõukogu ei saa ennast vastandada ettevõtte juhtidele, vaid peaks tegema koostööd ja andma nõu. Avalikud peaks olema mõlema otsused, sissetulekud jmt (riigi ja KOV ettevõtetes). Koos vastutavad nad rahva silmis nagunii.

Kai Kaarna
23. jaanuar

Ettevõtteid peab valitsema terve komisjon.

Kui jaotada,ettevõtted komisjoniliikmete vahel ära,siis läheks veel hullemaks kui praegu.Oleksid,oravate,roosikeste ja kesikute kontrollitavad ettevõtted,mida parteid kamandaksid kui oma erafirmasid.

Toivo Kalmo
23. jaanuar

Nõukogudega seotud probleemid I

Kui jätta hetkeks kõrvale n-õ õigusteoreetiline diskussioon võimude lahususe teemal ja mõelda, kui praktiline see tänane situatsioon on, siis joonistuvad järgmised 7 peamist põhjust, miks riigi ja omavalitsusüksuste juhtimisstruktuur ei ole mõistlik ja vastavad nõukogud on selle probleemi keskmes: 1) võimude lahususe probleem, mida õigusriigis ei tohiks olla, ning mida pidevalt kritiseeritakse ja mis ei mõju moraalselt positiivselt, ehk siis moraalne surve nõukogude liikmetele; 2) “üldkoosolek” ei ole otsuse tegemisel vaba, sest talle antakse “soovitusi” nii erakonna peakontorist kui ka Riigikogust/volikogudest teemal “vali mind...”, ehk siis “üldkoosoleku” vaba tahte piiramine; 3) Riigikogu/volikogu liikmed satuvad oma põhitegevuse osas potentsiaalse huvide konflikti sfääri, kui nad peavad Riigikogus/volikogudes tegema otsuseid ühingu kasuks, mille nõukogus nad istuvad , ehk siis huvide konflikt; (vt järgmine kommentaar - siia rohkem ei mahtunud

Urmas A r u m ä e
23. jaanuar

Nõukogudega seotud probleemid II

4) nõukogud mehitatakse koalitsiooni liikmetega, millega viiakse nõukogudesse vaid teatud poliitiline tahe , mida seal (ühingus, ettevõttes) tegelikult keegi ei oota, ehk siis ühingu äritegevuse politiline kallutatus; 5) “üldkoosolek” ei saa teha otsuseid nõukogus istuvate Riigikogu/volikogude liikmed tahte vastaselt, kuna viimased on “üldkoosoleku” tööandjad, ehk siis sisuliselt taas vaba tahte piiramine, kuid nimetagem seda nii, et ministri/vallavanema/linnapea käsi ehivad “kuldsed käerauad”. Kuna “üldkoosolek” (minister/vallavanem/linnapea) määrab nõukogu liikmele tasu, mis lisaks võimude lahususe problemaatikale on asjatuks koormaks ühingule, seob ka nõukogu vastavate liikmete käed, sundides neid mitte alati otsustama südametunnistuse (loe: avalikes huvides) vaid pigem liikmetasu säilitamise (loe isiklikes huvides) ajendil; vt ka III kommentaar, kuna siia ei mahtunud veel kõik

Urmas A r u m ä e
23. jaanuar

Nõukoguga seotud probleemid III

6) läbi poliitilise kombinatoorika saavad Riigikogu/volikogude liikmed ülesandeid “üldkoosolekult”, ehk siis ka nemad ei ole otsustamisel vabad (taas vaba tahte piiramine), mistõttu saavutame kummitempli efekti (sama efekti võime teoreetiliselt saavutada ka läbi hüpoteetilise probleemi, mille kohaselt saavad erakonnad “juhitavatelt” ettevõtjatelt raha või sellesse ümberarvestatavaid teenuseid, mille eest ollakse samuti valmis kummitemplina käituma) ja lõpuks 7) Hea juhtimistava riive.
Võib kaaluda "ühe vitsaga löömise" argumenti, aga ma olen siiski veendunud, et JUHTIMISEGA PEAB TEGELEMA JUHATUS - NÕUKOGU ONGI PIGEM SUUNANÄITAJA JA KIONTROLLIJA (selles mõttes omaniku tööriist). Kui on vaja ekspertarvamust, siis on see juhatuse hoolsuskohustus selline arvamus saada (sisse osta).

Urmas A r u m ä e
23. jaanuar

See tee viib pigem ühingute politiseerituse suurendamisele

ja isikud valitsemisorganites hakkavad vahetuma peale kõiki valimisi ja võimupöördeid

Andrus Tamm
31. jaanuar