Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Avo Avo
Blankin
26.01.2013

Omavalitsuste rahastamine pearahasüsteemile

Omavalitsusreformi läbiviimisel peab Eesti Vabariik kinni pidama Euroopa kohalike omavalitsuste harta põhimõtetest.
Aastakümneid kestnud vastuolud pole andnud mõistlikku lahendit, mil määral peab riik korvama omavalitsustele neile seadustega pandud ülesannete ja kohustustega seotud kulutused.
Üldjuhul peaks koostatama loendi seaduste järgi kohalikele omavalitsustele ettenähtud kohustustest ja teenustest koos nende maksumusega, mille alusel arvutatakse igale omavalitsusele riigitoetus. Kuna elame pidevalt muutuvas tänases, on selline lähenemine mitteotstarbeks.
On otstarbekam üle minna dünaamilisemale lahendile - pearahasüsteemile.
Pearaha suuruseks kehtestada keskmine maksutulu ühe elaniku kohta Eesti Vabariigis. Kusjuures toetuse suurus ei tohi ületada omavalitsuse omatulu.
Pearaha maksmise allikaks peaks olema keskmist maksutulust suuremat tulu saavate omavalitsuste tuluosa ümberjaotamine.

Põhjendan ümberjaotamist asjaoluga, et globaliseerumise, tsentraliseerimise jpt tingimustes on maaelu hääbumine loogiline. Olulise osa maaelu hääbumisse on andnud just edukamate omavalitsuste suunatud tegevus (nt soodsamad teenused, töökohad, karjäärivõimalused jpt). Kordan, pean seda loomulikuks. Küll on aga pean edukale väikeriigile ebaloomulikuks madalat elukvaliteeti keskustest kaugemal asumites oluliselt kallimate teenuste (kaubandus, transport, tööhõive jpt) pärast.
On loomulik, et edukamate omavalitsuste tuluosa ümberjaotamine toimuks solidaarsus-printsiibil.

Pearahasüsteemile ülemineku korral kaob vajadus omavalitsusreformi järele.
Eesti riik austab Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat ja loobub omavalitsuste sundliitmisest.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Passipilt_eero_rang Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaanus_nurmoja_2012_ruut Avo Missing
Missing Missing Missing Pilt
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Omavalitsused vajavad stabiilsust

Arvan, et pakutud lahend pakub omavalitsustele üleriigilise süsteemse tulude stabiilsuse kaudu (täna kaotsi läinud) arenguperspektiivi.
Sest lisatulu saamise sisendid objektiivsemad kui varasemad.
Siiski kätkeb ettepanek (otseselt või kaudselt) omavalitsuste-vahelist tõmbekeskuste-põhist koostööd (sh planeeringud, transpordi-, kommunaali- jt ühisteenused, haridus-, kultuuri-, tervishoiu- ja sotsiaalvõrgustik jms) omavalitsuste liitumiseni välja.

Avo Blankin
29. jaanuar

ettepanek paneb vallad liituma

Seni parim ettepanek, kuidas linna ja maa ebavõrdsust vähendada, lisaks tekib mikrovaldadel huvi ühineda

Allan Anniste
31. jaanuar

Pea- ja kilomeetriraha süsteem

Kidlasti võib arvestada OV rahastamisel elanike arvuga, aga see jääks ühekülgseks. Õiglane ja kasulik oleks võtta aluseks ka
1) omavalitsuse territooriumi suurus
2) omavalitsuse poolt hallatavate avalike teede kogupikkus

Jaanus Nurmoja
27. jaanuar

Ehk vastupidi.

Kuigi mõte pole ju põhimõttelsielt vale, aga ehk oleks ratsionaalsem läheneda nö teisest otsast. Praegu riik kehtestab KOV ülesanded ja siis annab (eraldab) raha nende tätmiseks. Loogilisem oleks, et riik lahendab oma rahaga need ülesanded otse (umbes nii nagu praegu käib riigigümnaasiumide moodustamisel) ja KOV delt võetakse need ülesanded ära, milleks neil nagunii raha ei jätku.

Neeme Danziger
28. jaanuar