Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Katrin
Kask
26.01.2013

Kuidas rahvakogu ettepanekud ellu rakendada.

Kõiki meid huvitab rahvakogu ideedede käekäik. Tuntav on teatud segadus, pessimism ja peataolek, et mis saab edasi. Seetõttu peaks hetkel olema, üheks olulisemaks diskussiooni teemaks ideede ellurakendamiseks sobiva lahenduse leidmine.
Pakun välja alljärgneva visiooni, vabandan, kui see osutub liiga detailirohkeks.
Mis-iganes lahendus valitakse, on oluline protsessi läbipaistvus ja jälgitavus ning valiku eelnev põhjalik selgitamine.

1) IDEEDE KAARDISTAMINE JA SÜSTEMATISEERIMINE-koostöökogu töögrupp, tudengid
2) IDEEDE EELVALIK-koostöökogu töögrupp
3) ETTEPANEKUTE SÕNASTUSE TÄPSUSTAMINE
Eelvaliku läbinud ideede autoritele antakse võimalus täpsustada ettepanekute ning põhjenduste sõnastust ja rõhuasetust. Igal ettepanekul või ettepankute grupile luuakse oma töögrupp. Töögrupi suurus ei tohiks olla väga suur (ideaalis, mitte rohkem kui 10 inimest) Töögrupis osaleksid peale koostöökogu töögrupi esindajate, võimalusel, kõik sarnase idee esitanud autorid või nende autorite esinadajad (kui idee esitas grupp inimesi).
4) IDEEDELE EESTKÕNELEJATE VALIMINE.-
Töögrupp teeb ettepaneku ja valib ettepanekule eestkõneleja. Mõte selles, et igal ettepanekul või ettepanekute grupil oleks oma eestkõneleja, kes ideed avalikkusele aktiivselt tutvustaks ja põhjendaks. Eestkõneleja peaks olema kompetente, rahva seas või omal alal tuntud ja tunnustatud inimene, kes ei oleks ühegi võimupartei liige. Eestkõnelejaks võib olla ka idee autor.
5) RAHVAHÄÄLETUSELE ESITATAVATE IDEEDE VÄLJAVALIMINE NING NENDE AKTIIVNE TUTVUSTAMINE RAHVALE.
Lõpliku valiku rahvahääletusele minevate ettepanekute osas, teeksid töögrupid koostöös valitud eestkõnelejaga.
6) RAHVAHÄÄLETUSE LÄBIVIIMINE
Rahvahääletusel küsitakse arvamust iga ettepaneku kohta eraldi. (Muidugi, ei saa ettepanekuid olla ebamõistlikult palju) Valiku aluseks on lihthäälte enamus.
Kuna kindlasti jääb palju häid ettepanekuid nö joone alla, siis võiks ka neid rahvahääletuse käigus tutvustada ning küsida valija käest, millised neist vajaksid esiletõstmist ja edaspidist arutelu.
Hääletusele tulevad ettepankud, tuleks kõigile valijatele paberkandjal tutvumiseks saata, vähemalt üks kuue enne valimisi, et oleks piisavalt aega küsituga tutvuda. Rahvahääletuse, võiks läbi viia koos KOV valimistega.
7) RAHVAHÄÄLETUSEL POOLTHÄÄLED SAANUD ETTEPANEKUTE ÕIGUSTEKSTI VORMIMINE JA RIIGIKOGU SUURDE SAALI TOOMINE
Siinkohal oleks kontrolliv roll eestkõnelejatel, et idee mõte õigusaktides ja võimukoridorides kaotsi ei läheks. Viimane sõna jääks riigikogule.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Rahvahääletust iga asja puhul ei poolda

Siinsed rahvakogus tehtud ettepanekud saavad juba praeguse juhendi järgi edasi arendatud ja see keskkond jätkab uute teemadega ka edaspidi.

Minu arvates pole ka sest midagi, kui keegi parteilane siinsed ettepanekud kaaperdab ja ellu viib oma nime all. Ega me sellest ei kaota (loodetavasti).

Kai Kaarna
26. jaanuar

Vastuseks Kaile

Tänan kommentaari eest!

Mõte oli esitatud ettepanekud korraga rahvahääletusele panna.
Kas rahvahääletust on üldse vaja? Arvan, et antud juhul jah, kuna käimasolevale protsessile oleks vaja suuremat kaasatust, kui lihtsalt kinnises ringis tehtud ostused. Rahvahääletus nõuaks muidugi selgitamist ja kaasamist ja see võib tunduda tülikas. Aga kuidas muidu tagame, et protsess haaraks kogu ühiskonda? Juba hetkel on näha, et rahvakogu lehe populaarsus ei ole nii kõrge, kui oodati. Samas ajakirjanduses on mitmeid väljaütlemisi ja hoiakuid, et kogu asja mõte on kanaliseerida ohutult rahva rahuolematus. Kui selle järgneb kinnine otsustsprotsess, mida rahvani ei suudeta viia , siis on kogu protsessi tulemus üsna küsitav.
Kas pakutud lahendus oleks sobiv ja toimiks ka edaspidi, on hetkel raske ennustada ja võibolla ei olegi antud juhul esmatähtis.

Katrin Kask
26. jaanuar

Vastuseks Kaile, järg

Tunnistan, et tegin vea kui kasutasin sõna „võimupartei“. Sõnal on kahjuks kerge negatiivne varjund. Mõte oli järgnev: idee tutvustaja rahvale ei tohiks olla rahva mandaadi alusel võimu teostav tegevpoliitik.
Esiteks see ei tunduks avalikkusele erapooletu (isegi kui see nii ei ole).
Rahvakogu kokkutulemise peamine põhjus oli ju usaldamatus võimupoliitikute vastu.
Teiseks võimulolevatel poliitikutel pole ju mitte mingisuguseid takistusi esitada, toetada ükskõik-milliseid eesti elu ja demokraatiat edendavaid ideid. See ongi nende töö:)

Katrin Kask
26. jaanuar

Ettepanekud pole ühegi konkreetse partei ega isiku vastu.

Ei ole mingit kasu kui õnnestuks rahva survel mõni partei või isik võimult tõrjuda.Asemele tuleb uus ja võibolla hullem.Meie töö eesmärk on parandada poliitilist süsteemi niimoodi,et edaspidi saaksid võimule paremad ja aatelisemad inimesed.Selleks peab mitmeid seadusi muutma ja täiendama.Praegu on ettepanekud veel liiga toored,et nende põhjal eelnõusid kirjutada.Kindlasti tuleb ettepanekud omavahel seostada ühtseteks kontseptsioonideks. Arvan,et kõik arutelud,mida saab teha,tuleb teha netis.Füüsilised koosolekud on kallid ja nendel on mõtet lahendada ainult selliseid küsimusi,mida muul moel lahendada ei saa.Praegune põhiseadus ei võimalda rahvaalgatust.Sellepärast rahvas ise ettepanekuid referendumile panna ei saa.
Ainsam võimalus on esitada ettepanekud riigikogule ja kui see neid piisavalt ei arvesta,siis peavad tulema teistmoodi surveavaldused.

Toivo Kalmo
26. jaanuar