Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Peter
Nobel
26.01.2013

Riigikogu valimiste, erakondade ja rahvahääletusega seonduv seadusloome viia Riigikogust presidendi institutsiooni juurde, kasutades jõustamiseks rahvahääletust

Riigikogu valimiste, erakondade ja nende rahastamisega ning rahvahääletustega seotud seadusloome tuleks Riigikogust välja viia. See on vajalik, et võimul olevad erakonnad ei põlistaks oma võimu ja selleks, et rahvakogu ettepanekuid üldse arvesse võetaks. Vastasel korral on tõsine oht et kui ka edumeelsete ettepanekutega vormiliselt nõustutakse, siis seadustesse lisatakse need ikkagi viisil mis nende täitmist ei võimalda. Hoidkem meeles meie kõrget JOKK kultuuri. Praegu on kits kärneriks.

Riigikogu valimiste, erakondade ja rahvahääletustega seotud seadusloomet võiks koordineerida presidendi institutsiooni juurde kuuluv või loodav juriidiline üksus. Seaduste või seaduste pakettide kinnitamine võiks toimuda rahvahääletusega. Seejuures võiks kaaluda ka rohkem kui ühe variandi esitamist rahvahääletusele ning otsustada tulemus lihthäälteenamuse alusel. Hääletajate protsent kodanikest määraks hääletuse õnnestumise ehk kehtivuse.

Sellise korra korral oleks ka väga soovitav, et president oleks rahva poolt otse valitav. Seda selleks, et vähendada selles küsimuses võimuerakondade survet presidendi institutsioonile.

Missing Missing Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Kehtiv põhiseadus ei võimalda pakutud lahendust.

Arvan,et üldjuhul on põhiseaduses sätestatud kord mõistlik,aga praegu on eriolukord,kus poliitiline süsteem on umbe jooksnud.Ma ei oska leida sellest tupikust väljapääsu,aga arvan,et liikuda tuleb sammhaaval.Laiem üldsus peab jõudma enam vähem ühisele seisukohale,millised on vajalikud ja piisavad seadusemuudatused.Muutmisi lihtsalt muutmise pärast ei tohiks teha.Meil ei ole vaja võistlust,kes teeb vingema ettepaneku,vaid peame leidma kõige otstarbekama lahenduse.

Toivo Kalmo
27. jaanuar

Vastuseks põhiseaduslikkusele

Jah, põhiseaduse muutmist see paraku nõuab. Ja põhiseaduse saab praeguse põhiseaduse järgi rahvahääletusele panna vaid riigikogu 3/5 häälteenamusega. Aga selle muudatuse algatamine (algatada saab ka President) ja menetlemine näitaks enne valimisi valijatele millised erakonnad selleks valmis on.

Peter Nobel
27. jaanuar

Kaks seadusandlikku kogu? Muuta põhiseadust?

Kes peaks looma ja vastu võtma seaduse selliste Riigikogu väliste aktide (kuidas neid nimetada?) loomiseks? Kui need aktid on vastuolus seadusega, kes siis olukorra lahendab? Mis saab siis, kui Riigikogu välise akti ja seaduse järgi korraldatud rahvahääletuste tulemused on vastuolus?

Aadu Väli
27. jaanuar