Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Ametnike täielik depolitiseerimine

Kõik ametnikud tuleb depolitiseerida. Ametnik peab teenima rahvast, mitte erakonda.
Meil on vaja (erialaliselt) haritud ametnikke, aga mitte partei kaudu karjääri üritavaid diletante. Haritud ja oma asja hästi tundev ametnik peab saama väärikat palka, kuid pühenduma 100% rahva teenimisele. Kahte kuningat teenida ei saa - seega tuleb ametnikke aidata ja luua neile olukord, et nad ei peaks kummardama parteikontori poole, vaid rahva poole. Lihtne, kas pole...

Aa0105981_id_kaart Missing Missing Missing Missing Missing Missing Ott_profiil Missing Missing Missing Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Missing Toomas-kymmel Missing Missing Mati Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing 68831_115390938524096_1664505_n Kaido Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Imgp0026 Missing Missing Dsc_2605 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Showpic3.php Missing Missing Missing Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Eugen_veges_naermas Koala %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing Mina_10dd Missing Missing Missing Toompeal Img_7421 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 2467012 Missing 2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_002 Missing Missing Missing Missing Portree___delfist Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing A1474685_copy Alger Img_1064 Aa0314305 2006_0327esimesed0021 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 201209mini Missing Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Kaidokikkas Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Lauri_m6ek Jaak_haud Missing Passipilt_eero_rang Heli_koit Missing Missing Missing Missing Missing Vallamajas_10.09.2010_006 Missing Photo Missing Picture_030 Missing Missing Missing Missing Aa0112662 1136384 Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Imgp6928_daaliat_otsimas Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Avatarmore Missing Missing Missing Missing Missing Voyag Missing Missing Missing Missing 312059_256700954361669_6286429_n Missing Missing Jaanus_nurmoja_2012_ruut Missing
Photo_6_ Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Ametnik teenib oma riiki

NB! Paljudes riikides annab ametnik vande riigile (!), mitte oma poliitilistele eelistustele ning parteile..
Ametnike rolli kahesus: ühelt poolt on nad kutsutud järgima poliitikute soove, olema valmis tegema ebapopulaarseid otsuseid, teisalt olema neutraalsed, lähtuma selgetest tööalastest kriteeriumitest ja silmas pidama üleüldist ühiskondlikku kasu (teenima oma riiki).
Praegu on ametnikud riigi poliitilise ladviku omavoli vastu kaitsetud, sest oma töökoha (hüvede) säilitamise nimel ollakse valmis olema sõnakuulelikud (otseste, poliitiliste ülemuste suhtes), mitte seadusekuulekad, mis võib viia korruptsioonini (ebalojaalsus riigile, informatsiooni varjamine ja kasulootus) Poliitiline korruptsioon on demokraatiale ohuks, sest mitte kogu võim ei ole enam legaalne, otsuseid mõjutatakse ebaseaduslikul viisil ( ametisiku tegevust või tegevusetust, millega ta tekitab riigile, omavalitsusele või avalik-õiguslikule juriidilisele isikule kahju või saab ise tulu).

Indrek Illus
08. jaanuar

Mõtlen siin ametikohtade depolitiseerimist.

Avaliku teenistuse seaduse eetikakoodeksi punkt 11 "Ametnik peab oma tegevuses olema poliitiliselt erapooletu."

Kui ametikohad on politiseeritud ehk osakonna juhatajaks saab ainult erakonna liikmena, siis on küsitav, kuidas saab sellises olukorras olla poliitiliselt erapooletu.
Tuleks võidelda selle vastu, et ametniku töö ja karjääri eelduseks ei oleks erakonda kuulumine.

Joonas Künstler
31. jaanuar

Oht autokraatia tekkimiseks

Kui mingi erakond suudab kuidagi oma liikmetega täita suure osa riigi võtmetöökohtadest, võib väga kergesti tekkida autokraatia oht. Tänapäeval, kus info on kõige väärtuslikum kaup ei saa lasta juhtuda, et üks grupp saab monopoli info üle ja koos sellega ka võimaluse seda olukorda enda huvides ära kasutada kindlustamaks oma positsiooni.

Alger Tammiste
10. jaanuar

Poliitiline ametnik on manipuleeritav

Vastuseks Marekile,arvan,et kedagi ei tohi sundida oma aadetest loobuma.Ametisoleku ajaks tuleb loobuda ainult parteipiletist.Riigiametnik peab täitma seadusi,aga mitte mõne partei juhtkonna korraldusi.

Toivo Kalmo
08. jaanuar

poliitiku ja ametniku roll on erinev

Erakonna liikmeks peaks astuma inimesed, kes taotlevad poliitilisi (valitavaid) ameteid; kes aga valib endale ametniku karjääri, peaks olema poliitiliselt neutraalne (see ei tähenda ju keeldu omada maailmavaadet või toetada kindlat erakonda).

Juhan Kivirähk
23. jaanuar

Marek,

Põhiseaduse §30 lubab keelata osadel inimestel erakondadesse kuulumise.§86 ja §125 keelavad presidendil ja sõjaväelastel parteidesse kuuluda.Seadustega on see keelatud veel paljudel riigiametnikel.Arvan,et keeldu tuleb laiendada kõigile riigiametnikele.Tegelikult vihkan igasuguseid keelamisi ja arvan,et paljud keelavad seadused tuleb ära muuta.Poliitiliste ametikohtadega käib aga sedavõrd ühiskonnale kulukas ja ohtlik sahkerdamine,et siin peab rahvas kuidagi vahele astuma.Tahan,väga loota,et enamus riigiametnikkke on kohusetruud ja ausad ja parteid neid kallutada ei suuda.Riiklikku regulatsiooni ei saa aga rakendada näo järgi,et Tiinal ja Jaanil lubame,aga Andresel ei luba.Sellepärast peame seda (kuigi raske südamega) kõigilt nõudma

Toivo Kalmo
13. jaanuar

Sõltumatus loob usaldusväärsust!

Sõltumatu ametnik on palju inimsõbralikum kui nt. kuskile erakonda kuuluv ja vastavat ideoloogiat esindav sõltuv ametnik.
Sõltumatu on loov ja saab ise hakkama ja tööandjal on seega oluliselt lihtsam.
Kindlasti võiks lisada seda, et üks ametnik ei tohiks ühel ametikohal rohkem kui 10 aatat olla, sest siis muutub tema sõltumatus jällegi küsitavaks (olgugi, et erakonda ei kuulu).

Kaido Hint
09. jaanuar

Poliitiliste ametikohtade defineerimine

Siin on ka üks sellesisuline ettepanek tehtud - defineerida poliitilised ametikohad.
Välja võiks see näha valitsuse (riigi või KOV) õigusena täita oma ametiajaks "omadega" teatud hulk ametikohti, mis ongi just "juhtmetele" reserveeritud. Ning et nende "juhtmete" lahkumine koos konkreetse valitsusega ei oleks lihtsalt mingi "hea tava" järgminime, vaid konkreetselt õigusaktides ettenähtud samm.

Jaanus Nurmoja
14. jaanuar

Siin poleks diskrimineerimist

Ametnike täielik depolitiseerimine tähendab minu arvates seda, et ametisse võtmisel ei küsita kandidaadilt kas üldse või millisesse erakonda kuulub ja seda ei uurita ka vastavatest registritest. Sellel alusel ei lasta ka lahti. Küll on aga keeld selles, et ametnik ei tohi kuuluda ühtegisse erakonna organisse (st saab olla vaid lihtliige). Ka on keeld ametnikul täita erakonna juhiseid ja ettekirjutusi jms. Selgem oleks aga alternatiivne seaduslik nõue, et ametnik ei tohi kuuluda erakonda - see teeks ka tema enda elu lihtsamaks. Mis on ta meelsus ja keda valib, on ametniku enda asi. Selline piirand ei oleks ka kuidagi diskrimineeriv - on valik, kas ametniku karjäär või siis erakondlane. Seadusega saab piiranguid kehtestada.

Urmas A r u m ä e
08. jaanuar

üldiselt nõus

Kala mädaneb ikka peast. Depolitiseerimisel tuleb alustada juhtide tasandist. KOV-des võiks vallavanem (+abi) vabalt olla avaliku konkursiga valitav ametnik. Poliitika jäägu volikogu saali. Kui ametnik ei ole partei liige ei tähenda, et ta ei toetaks (sisemiselt) mingit parteid, seepärast selline ametnike "põranda alla ajamine" ei tule kasuks. Parem on kui me teame, et too ametnik kuulub mummuliste ja too kobruliste hulka :). Ametnike suhtes on tähis, et tal on selged töö ülesanded, vajalikud töövahendid ja konkreetne vastutus. Igal ametnikul peab olema "selgroogu" otsustamaks, kas ta täidab (poliitikust/poliitilise) ülemuse ebaseaduslikku korraldust või mitte. Olles ise pea kogu oma tööealise elu ametnik võin konstateerida, et poliitiline surve ametnikele on SUUR, kuid tean väga palju oma kolleege, kes sellele diktaadile ei allu. Nõustudes veelkord Urmasega, ei saa nad väärikat palka, kuigi teenivad oma riiki pühendunult. Vastu tuleb seista parteide poolt oma meeste tööle sokutamine.

Peeter Liinsoo
08. jaanuar

ja ametnikud vähenevadki iseenesest

ma loodan et selle idee tulemuseks on bürokraatide vähenemine taastub ametites tavapärane konkurents ja pole poliitikutel ka põhjust genereerida uusi "vajadusi" töökohtade loomiseks

Aivar Bärg
16. jaanuar

ametnik ei tasu liikmemaksu

Teatavasti võib erakonda kuuluv isik tasuda liikmemaksu oma erakonnale. Erakonda mittekuuluv seda teha ei saaks. Tallinnas näeb "hea tava" ette teatud osa palgast tasuda liikmemaksuks erakonnale. Poliitilstele ametnikele leitakse sellisel juhul alati palgalisa, et erakonna liikmemkasud hästi laekuksid. Muidugi eeldab selline keeld ka annetuste keelustamist erakondadele ja erakonna liikmete liikmemaksu tasumise max suurust sotsmaksuga maksustatavast töötasust.

Margus Tilgar
16. jaanuar

Poliitilised ametikohad

Vastuseks Jaanus Nurmojale. Minu arust ei tohiks poliitilised ametikohad, mis liiguvad ministri või linnapeaga kaasas, üldse olla maksumaksja palgal. Kui ministril või linnapeal on nii väga vaja n-ö poliitilisi nõunikke, siis need olgu erakonna palgal. Kõik muud ministeeriumi või linnavalitsuse ametikohad ei peaks olema poliitilised ja nende ametikohtade täitjad (ametnikud) peaks olema mitteerakonnastatud spetsialistid, keda ei ole poliitilise juhi vahetumisel õigust poliitilistel argumentidel välja vahetada.

Urmas A r u m ä e
16. jaanuar

Ettepanek riivab isikuõigusi

Kuigi toetan üldhoiakut, et ametisse valimine peab toimuma pädevuse, mitte poliitilise kuuluvuse põhjal, siis keelustada täielikult ametnike õigus ennast poliitiliselt määratleda riivab mu meelest inimese põhiseaduslikke õigusi avaldada meelsust ja väljendada ennast vabalt. Ja mis saab nendest inimestest, kes olid enne parteis, kui said ametnikeks (pean silmas mõistagi vaid neid, kes said ametnikuks tänu oma oskustele ja erialasele haridusele): kas peab sundima neid parteidest välja astuma? Mu meelest riivaks see teravalt isikuvabadusi.

Marek Tamm
07. jaanuar

Mis on järgmine võimalik diskrimineerimise kriteerium?

Ametnik on täiesti tavaline inimene, kes ühe eritunnuse abil määratletakse mingisse inimgruppi. Kas keegi on teinud mingi uuringu, et parteisse kuuluvad ametnikud (loe mõtlevad inimesed) teevad halvemini tööd/ täidavad ülesandeid kui mitteparteilased. Minu arvamusel maalitakse siin küll tont vale seina peale. Täna on ametniku ju teenistuja või abiteenistuja ning kui meelde tuletada keda teenitakse(mitte parteid vaid inimesi) siis peaks asi paika loksuma iseenesest.

Meelis Zujev
15. jaanuar