Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Märt
Põder
27.01.2013

Riigikogu komplekteerimine loosimise teel

Kuna me pole praeguste valimiste puhul rahul nende manipuleeritavusega, poliitbroilerite esiletõusuga, üldse korruptsiooniga ja tahaksime näha poliitikas uusi nägusid ning kuulda rohkem rahva arvamust, siis võiks muuta Riigikogu täielikult loositavaks. See tagaks proportsionaalse esindatuse ning selline valimisloterii ei eeldaks isegi põhiseaduse ümbertegemist, küll tuleks valimisseaduses ümber mõtestada "valimiste" mõiste.

Loositava esinduskogu eeliseks on see, et see välistab süstemaatilise korruptsiooni, leidub uuringud, mis kinnitavad, et juhuslikult määratud juhid on empaatilisemad ja teevad otsuseid üldiselt vastutustundlikumalt kui edasisest/möödunud karjääriredelist sõltuvad juhid. Kui on kahtlus, et täiesti juhuslikul alusel loositud Riigikogu võib jätta mingi ühiskonnagrupi esindamata, siis on võimalik loosida Riigikokku eri vanuse- vm gruppide kaalutud valim (samamoodi nagu plaanitakse teha Rahvakogu arutelupäeval).

Loosimise kasuks räägib:

* Kõigi huvigruppide esindatus
* Kõigi võrdsed võimalused riigiasjades kaasarääkimiseks ja demokraatlikkus
* Korruptsiooni muutumine ebaoluliseks
* Võim tavaliste inimeste käes
* Valimistulemused ei sõltu valimisaktiivsusest
* Süsteem ei rõhu parteilojaalsusele, vaid loositud esindajate südametunnistusele

Minu arvates võiks sellist valimisloteriid tõsiselt kaaluda, sest pole hirmu, et see teeks olukorra praegusest hullemaks, pigem paremaks. Kui praegune poliitsüsteem on kartellistunud ja demokraatiat on vähe, otsedemokraatia on samas hirmutav, sest sellega kaasnevat suur oht populistlike ideede vohamiseks, tasakaalustatud e-demokraatia (nt valgdemokraatia) on aga hirmutav, kuna valimiste käik usaldataks masinatele, siis on valimisloterii ainuke realistlik viis rahva usalduse taastamiseks poliitika vastu.

link: en.wikipedia.org/wiki/Sortition

A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 12231033_kmwre2 Missing
Missing Marektamm-5 Missing Vello Mina Missing Missing Missing Aa0114715 Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Valimisloterii ei anna kellelegi eelist

Aga kujutame ette poliitikat valimisloteriiga riigis...

Esiteks kaob ära professionaalse esinduskogu liikme amet. Riigikokku võib sattuda iga kodanik või iga end ülesandnud kodanik või iga end mitte välistanud kodanik (sõltuvalt, kuidas süsteem üles ehitada).

Kuna esinduskogu liikmed loositakse juhuslikult, siis erakondade peamiseks poliitikategemise viisiks saab avalik arutelu. Parteid muutuvad tegelikeks maailmavaate sihtasutusteks, mis pingutavad selle nimel, et selgitada oma ideid kõigile ühiskonna liikmetele --- sest võib juhtuda, et kestahes neist loositakse Riigikogu liikmeks tegema reaalseid otsuseid.

Võib eeldada, et Riigikokku loositud esindajad liituvad enne või pärast loosimist mõne parteiga, aga miski ei sunni neid seda tegema, sest nad võivad võtta elluviimiseks eri parteiprogrammide häid ideid ise liige olemata. Ka vabakonnad vms kogukonnad saavutavad oma esindatuse...

Igatahes murrab see täielikult praeguse poliitbroilerite süsteemi ja kartellipoliitika.

Märt Põder
27. jaanuar

Kellel veab?

Tõenäoliselt saaks siis parlamenti 1 kuni 3 praeguste võimuparteide liiget. Teatud tõnäosusega oleks neist 2 ühe partei liikmed, ja õnnelik oleks siis see partei, kellel loosi tahtel antud võimalus oma potentsiaali rakendada. Ja ülejäänud loositutel on ju seaduslik õigus parteisse värvatud saada...

Aadu Väli
27. jaanuar

Usalda aga kontrolli.

Ideed on tärvis testida.Esimeseks katseks saab Rahvakogu ettepanekute “menetlemine”.

Toivo Kalmo
27. jaanuar