Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Ivar
Raig
27.01.2013

Parlament koosneb 51-liikmelisest Riigikogust ja 51-liikmelisest Rahvakogust, kusjuures nendes töötamise aeg piiratakse kahe järjestikuse koosseisuga.

Idee lähtub Põhiseaduse paragrahvidest 1 ja 56, mis sätestavad, et kõrgeimat riigivõimu teostab rahvas valimiste ja rahvahääletuste kaudu.
Kuivõrd kehtiv valimisseadus on võimaldanud Riigikogu erakondadel võtta endale seadusandliku võimu monopol, siis on vaja muuta valimisseadust demokraatlikumaks. Eestis tuleb vältida stagneeruva võimueliidi kujunemist, mis hoiab võimust kinni ning ei esinda kaugeltki enam kogu elanikkonda. Paljud erinevad huvigrupid jäävad ilma võimalusest mõjutada seadusandliku võimu teostamist.
Samas on Eestis palju aktiivseid mittetulundusühinguid, kelle liikmete potentsiaali tuleks rahva võimu paremaks teostamiseks ära kasutada. Erakondade võimu tuleks tasakaalustada kodanikeühenduste kaasamisega. Sellepärast ongi Eestis otstarbekas muuta valimisseadust ja ka põhiseadust selliselt, et moodustuks kahekojaline parlament, kus alamkojaks jääks 51-liikmeline Riigikogu ning ülemkojaks 51-liikmeline Rahvakogu. Rahvakogu valimiste korra peaks sätestama eraldi Rahvakogu valimiste seadus, vastavalt muutes Riigikogu valimiste seadust.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Vello Missing Aa0114715 Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Paavo Lõuk

Toetan ettepanekut põhimõtteliselt – rahvavõimu parem teostamine. Praegu on kujunenud Riigikogu valimistel kurb olukord – valijal tuleb teha valik sõna otseses mõttes käputäie eestimaalaste hulgast, keda parteid on kandidaatidena üles seadnud. Need kandidaadid on parteide poolt välja valitud ~56000 parteiliikme (~5,8 % valimisõiguslikust elanikkonnast) seast. Kas ülejäänud 94,2% hulgas ei ole väärikaid inimesi, kes võiksid olla üles seatud parteilastega võrdsetel alustel kandideerima kõrgeima võimuorgani valimistel. Praegu praktiliselt sellist võimalust ei ole.
Rahvale peaks looma võimaluse esitada kandidaate Rahvakogu (Riigikogu) valimisteks parteitu valimisõigusliku elanikkonna hulgast (94,2 % valijatest) võrdsetel alustel parteidega. Kandidaatide ülesseadmise protseduur peaks arvestama kindlasti seda, et esindatud saaksid haldusüksused (maakonnad, linnad jne.). Ülesseadjateks võiksid olla näiteks Linnade Liit, Omavalitsuste Liidud, kodanikeühendused jne.

Paavo Lõuk
29. jaanuar

Parteid on samuti MTÜ-d.

Ega ettepanek pole paha,aga toolide ümbertõstmisega olukorda ei muuda.
Kui kõik muu jääb samaks,siis saab ülemkoda olema sama kartelliparteiline kui alamkoda.

Toivo Kalmo
27. jaanuar