Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

76052_10150134996984908_7612480_n Kaarel
Vaidla
28.01.2013

Valimissüsteem poolproportsionaalseks

Eesti Vabariigi põhiseaduse § 60 ning Riigikogu valimise seaduse §1 lg 4 näevad ette Riigikogu valimiste proportsionaalsuse. Kuigi mandaatide jagamise põhialuseks on käesoleval hetkel Hare-Niemeyeri meetod ehk lihtkvoot (Riigikogu valimise seadus § 62 lg 1), mis on oma olemuselt proportsionaalne, siis sellele lisanduv 5% valimiskünnis (Riigikogu valimise seadus § 62 lg 3) ja D’Hondti jagajate meetodil jagajate jada tarvitamine kaotsi läinud häälte kompenseerimisel (Riigikogu valimise seadus § 62 lg 5) nihutab hetkelgi kasutatava süsteemi poolproportsionaalsuse piirimaile. Valijagi umbusk ning õiglustunde riive (5% valimiskünnis näib olevat liiga kõrge, mandaatide kompenseerimine tundub ebaõiglane ja D’Hondti kardetakse kui tonti) osutab tõigale, et praegune valimissüsteem päris proportsionaalne ei ole.

Sellest lähtuvalt võiks valimissüsteemi muuta poolproportsionaalseks expressis verbis. Võtta kasutusele kompensatsioonita mitme võitjaga hääletussüsteem, kus Riigikokku pääsejad otsustab lihthäälteenamus – ringkonnas enim hääli kogunud kandidaadid saavadki koha Riigikogus. Kuna kompensatsiooni ei kasutata lahendab see ka peibutuskandidaatide probleemi – mandaadist loobuvale kandidaadile antavad hääled lähevad lihtsalt kaotsi. Lisaks kannustab see erakondi tutvustama laiapõhjaliselt kõiki oma liikmeid – juhtfiguuridele antud hääli ei kantaks üle erakonna vähematele liikmetele.

Kuna ka poolproportsionaalne süsteem on teataval viisil proportsionaalne, siis jääb lahtiseks, kas seesuguse muudatuse tegemine nõuab ka põhiseaduse muudatuse algatamist. Mõtteselguse huvides tuleks seda ilmselt siiski teha.

Tugevused:

+ Süsteemi läbipaistvus ja lihtsus;

+ Ringkonnas enim hääli saanud kandidaadid saavad mandaadi.

Nõrkused:

– Esindajate hulk Riigikogus ei vasta proportsionaalselt valijate häälte jagunemisele.

Võimalused:

+ Kandideerivad inimesed, kes on valmis hakkama tegelikult Riigikogus tööle;

+ Üksikkandidaatide võimaluste kasvamine mandaadi saamiseks;

+ Iga kandidaat peab pingutama Riigikokku pääsemise nimel – erakond ei lennuta kedagi „niisama“ seadusandlikkusse kogusse;

+ Peibutuskandidaatide mõttetus ja kadu;

+ Valijale emotsionaalselt oluline toetada kandidaati, keda ta ka tegelikult toetada tahab (mitte seda, kes sattumuslikult tema ringkonnas kandideerib).

Ohud:

– Erakonnad hakkavad teostama strateegilist hääletamist, st. enda poolehoidjatele ette kirjutama, kuidas ja keda täpselt valida tuleb (suletud nimekirjade uus ning veel suletum kuju);

– Erakondade ning erakondlike valijate rahulolematuse kasv „ületeenitud“ häälte „kadumise“ tõttu;

– Erinevates ringkondades erinevad lävendid Riigikogu mandaadi saamiseks;

– Riigikogu liikmeks saamise või mittesaamise võib otsustada minimaalne häälteerinevus – lõputute vaidluste ja protestide oht.

link: muasaasu.wordpress.com/

A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Vello 76052_10150134996984908_7612480_n Missing Missing
Aa0114715
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile