Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

76052_10150134996984908_7612480_n Kaarel
Vaidla
28.01.2013

Valimisringkondade asemel 11 Riigikogu alatist komisjoni

On sagedane väide, et tegelik Riigikogu töö tehakse ära komisjonides. Seejuures ei evi aga valija mingit kontrolli selle üle, kuhu komisjoni tema valitud isik satub – seda otsustab erakonna riigikogulik osa ehk fraktsioon. Käesolev ettepanek annab valijale võimu osaleda tegelikult Riigikogu struktureerimises ning kandidaadile võimaluse esitada oma kanditatuur just enda pädevusalal, kus ta ka seejärel tegelikult töötama hakkab. Seejuures ühitatakse Riigikogu alatiste komisjonide pädevusalad ministeeriumide valdkondadega.

Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 18 lg 1 võiks seega loetleda järgnevad komisjonid: 1) haridus- ja teaduskomisjon, 2) justiitskomisjon, 3) kaitsekomisjon, 4) keskkonnakomisjon, 5) kultuurikomisjon, 6) majandus- ja kommunikatsioonikomisjon, 7) põllumajanduskomisjon, 8) rahanduskomisjon, 9) sisekomisjon, 10) sotsiaalkomisjon, 11) väliskomisjon. Igas komisjonis oleks 9 liiget. Seejuures liiguks põhiseaduskomisjoni tegevusala justiitskomisjoni alla, Euroopa Liidu asjade komisjoni valdkonnad oleksid väliskomisjoni asi (finantsküsimused loomulikult rahanduskomisjoni), riigieelarvega tegeleks rahanduskomisjon jne. Riigikogule jääks vaba voli eri-, uurimis- ja probleemkomisjonide ja ühenduste loomiseks (näiteks komisjonide-ülese koostöö tarvidusel).

Nagu praegu valimisringkondadeski, saaks oma kanditatuuri esitada vaid ühte komisjoni. Mandaadi saavad 9 komisjoninimekirjas enim hääli saanud kandidaati. Komisjoni esimeheks saab enim hääli kogunud kandidaat ning aseesimeheks teisena valituks osutunu. Nõnda saaks valitud 99 Riigikogu liiget.

Kuna Riigikogu esimehe töö on üsna erinev tavapärase riigikogulase tööst, siis tuleks sellele ametikohale eraldi kandideerida. Soovijate hulgast valitaksegi välja Riigikogu esimees (enim hääli saanud kandidaat) ja aseesimees (teine kandidaat). Nõnda moodustukski 101-liikmeline Riigikogu.

Komisjonidesse jagunemine puudutab vaid kandidaate. Valijatel on õigus anda hääl ükskõik missugusesse komisjoni kandideerivatele isikutele. Ilmselt oleks valijal lihtsam anda vaid üks hääl, kuid parema tulemuse annaks 12 hääle andmine – valija valiks kandidaadi igasse komisjoni ning ka Riigikogu esimehe kohale. Riigikogu liikme taandumisel asendaks teda valimistel järgmise tulemuse saanud kandidaat (mitte tingimata sama erakonna esindaja).

Võimalik vähetõenäoline anomaalia – mõned komisjonid ei pruugi osutuda nii populaarseks kui teised ning võib juhtuda, et ei kogune 9 kandidaati. Sellisel juhul valivad komisjoni valitud isikud ülejäänud komisjoni liikmed. Seejuures on neil hääli proportsionaalselt oma valijate häältega.

Käesolev ettepanek ei nõua küll põhiseaduse muutmist, kuid eeldab Riigikogu valimise seaduse ning Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse ulatuslikku ümberkirjutamist.

Tugevused:
+ Rahval laiaulatuslikum otsustusõigus, suurem tegelik võim.
Nõrkused:
– Riigikogu ning riigikogulase vabaduse piiramine rahva võimu suurenemise arvelt;
– Süsteemi tüsilikkus.
[...]

link: muasaasu.wordpress.com/

Missing 76052_10150134996984908_7612480_n Missing Mati2 Missing
Missing Aa0114715 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Võimalused / Ohud

Võimalused:
+ Rahval tekkib oma esindajatega tihedam side;
+ Valijatel parem arusaam kandidaatide tulevasest asetsemisest Riigikogu koosseisus;
+ Suurem võim võib soodustada rahva osalust valimistel;
+ Kandidaatidel võimalus esitada konkreetseid tegevuskavu enda valitud valdkonnas.
Ohud:
– Erinevatesse komisjonidesse saab väga erineva häälte hulgaga (selle probleemi lahendamiseks võikski igal valijal olla hääl iga komisjoni jaoks.
– Igasse komisjoni ei pruugi kandidaate jätkuda, vt. anomaalia lahendit eelpool;
– Süsteemi keerukus ning valijalt otsustus- ning vastutusvõime eeldamine võib valijaid valimistelt eemale peletada ning langetada rahva osalust valimistel.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
31. jaanuar