Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

76052_10150134996984908_7612480_n Kaarel
Vaidla
28.01.2013

Täidesaatva võimu ametisse nimetamine Riigikogu komisjonide poolt

Igale Riigikogu komisjonile vastab vastava valdkonna ministeerium: 1) haridus- ja teadusministeerium, 2) justiitsministeerium, 3) kaitseministeerium, 4) keskkonnaministeerium, 5) kultuuriministeerium, 6) majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, 7) põllumajandusministeerium, 8) rahandusministeerium, 9) siseministeerium, 10) sotsiaalministeerium, 11) välisministeerium.

Ministri valib vastav üheksaliikmeline Riigikogu komisjon majoritaarse mitmevoorulise valimissüsteemi alusel vahetult pärast ametisse astumist. Seejuures on igal komisjoni liikmel õigus esitada oma kandidaat, sealhulgas iseennast. Kandidaate võib esitada ka ühiselt. Kandidaat võib olla ka poliitsüsteemi väline oma ala spetsialist. Kandidatuuri esitamiseks peab komisjonile esitama ministrikandidaadi kirjaliku nõusoleku ning tegevuskava ministrina. Valituks osutunud ministri tegevuskava ning komisjoni tegevuskava kooskõlastatakse. Ametisse asumisel on ministril (ministeeriumil) kohustus anda vastavale Riigikogu komisjonile järjepidevalt aru tegevuskava täitmise kohta. Samuti peab komisjon teavitama ministeeriumi seadusettepanekute ja -muudatuste menetlemisprotsessidest. Ministri tagandamisprotsessi algatus kuulub vastava komisjoni pädevusse. Otsustusõigus ministri tagandamise osas kuulub aga täiskogule.

Peaminister valitakse täiskogu istungil mitmevoorulise majoritaarse valimise tulemusel. Menetlemisprotsessi lühendamiseks peab kandidaadi esitamiseks koguma vähemalt kümnendiku (st. 11) Riigikogu saadikute allkirjad. Iga saadik saab anda allkirja vaid ühe kandidaadi esitamiseks. Peaminister valitakse neljaks aastaks, samal aastal Riigikogu esimehe ja aseesimehe valimistega.

Kui Riigikogu liige otsustab asuda ministri ametikohale, asendab teda Riigikogus tema kandideerimisvaldkonnas esimesena Riigikogust välja jäänud kandidaat. Tagasiastumisel või umbusaldamisel Riigikogu liikmestaatust ei ennistata.

Peaministrile jääks õigus lähtuvalt valitsuse vajadustest nimetada ametisse ministeeriumita ministreid, kuid ministrite arv ei tohi ületada 15 liiget (st. jääksid kehtima Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lg 2 ja lg 3).

Ettepaneku põhisisu on Vabariigi Valitsuse seaduse § 6 ehk siis Vabariigi Valitsuse ja ministri ametisse nimetamise korra muutmine. Samas eeldab see ulatuslikumat Riigikogu kodu- ja töökorra ning Vabariigi Valitsuse seaduse muutmist. Ettepanek eeldab ka Eesti Vabariigi põhiseaduse § 89 muutmist.

Tugevused:

+ Seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu valdkondlik tihe koostöö;

Nõrkused:

– Seadusandliku võimu ja täidesaatva võimu lahususe puudumine;

–Täidesaatva võimu killustatus.

Võimalused:

+ Ministrid võivad olla poliitilise süsteemi välised oma ala asjatundjad;

+ Riigikogu konkreetset töökomisjonide ja vastavate ministeeriumite omavahelise suhtluse ning seeläbi ka töö tõhususe kasv.

+Erakondliku võimu vähenemine ja tublide, kuid ebapädevate parteisõdurite väiksem võimalus ministriks saada.

[...]

link: muasaasu.wordpress.com/

Missing 76052_10150134996984908_7612480_n Missing Missing Missing Mati2 Missing Missing
Aa0114715 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile