Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

76052_10150134996984908_7612480_n Kaarel
Vaidla
28.01.2013

Peatada Riigikogu ja Valitsuse liikmete erakondlik kuuluvus

Sarnaselt Vabariigi Presidendile peatada Riigikogu liikmetel ja Vabariigi Valitsuse liikmetel erakondlik kuuluvus. Riigikogu ja Valitsus on ühiskondlikud organid, mis peavad teenima ühiskondlikke ja mitte väikese kildkonna erahuve.

Valimissüsteemi lihtsustamiseks ja ühtlustamiseks kandideeriksid kõik Riigikokku soovijad üksikkandidaatidena (Riigikogu valimise seaduse 6. peatüki muutmine), esindaksid Riigikogus oma isiklikku nägemust ja arusaamu, lähtudes ühiskonna kui terviku, mitte erakonna huvidest. Riigikogus ei moodustataks fraktsioone, küll aga võiks moodustada ühendusi (Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse muutmine).

Lähtudes erakondade suurest huvist maailmavaate propageerimise ja demokraatia arendamise vallas tulekski nende põhitegevus kanaliseerida kodanikuühiskonda ja mitte seadusandliku- ja täidesaatva võimu teostamisse. See nõuab Erakonnaseaduse muutmist. Näiteks § 1 lg 1 võiks deklareerida erakonna mõiste järgnevalt: „Erakond on Eesti kodanike vabatahtlik poliitiline ühendus, mille eesmärgiks on oma liikmete ja toetajaskonna poliitiliste huvide väljendamine, oma maailmavaate selgitamine ja propageerimine ning demokraatia arendamine ühiskondlikus poliitilises debatis osalemise läbi.“

Erakonna liikmed võivad kandideerida Riigikogu valimistel ning neil on õigus (ja aususe mõttes ehk kohustuski) oma erakondlikku ja maailmavaatelist kuuluvust valimisprotsessi käigus selgesti väljendada. Erakondlik kuuluvus tuleks aga Riigikogus ja Valitsuses peatada, et suurendada liikmete vabadust oma otsuste tegemisel.

Ettepaneku teostamiseks tuleks võib-olla Eesti Vabariigi põhiseaduse § 84 eeskujul teha muudatused ka Riigikogu ning Vabariigi Valitsuse kirjeldustesse. Tuleks muuta Riigikogu valimise seadust, Riigikogu kodu- ja töökorra seadust ning Erakonnaseadust.

Tugevused:

+ Riigikogu ja valitsuse liikmete suurem isiklik vabadus otsuste langetamisel:

‘+ Riigikogu liikmete võrdsus – erakondlike ja mitte-erakondlike riigikoguliikmete vahelise erisuse kadumine

Nõrkused:

Riigikogu killustatus – Riigikogu liikmete võimaliku erakondliku ühenduse kadumine;

Võimalused:

+ Erakondade mõjuvõimu vähenemine riigi valitsemisel – võimalus ühiskondlike huvide esildumiseks;

+ Üksikkandidaatide poliitilise hääle kasv;

+Riigikogu liikmetel avaneb võimalus teha oma otsused vabalt, sõltumata erakondlikest ettekirjutustest

Ohud:

Erakondade muutumine vähetähtsaks;

Mõned erakondlikud Riigikogu liikmed ei pruugi evida iseseisvat mõtlemisoskust ning tunnevad end partei juhtnöörideta nõutult.

link: muasaasu.wordpress.com/

Missing Missing Mina Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 76052_10150134996984908_7612480_n Missing Missing Mati2 Missing Missing Missing Missing Missing
Marektamm-5 Img_9504 Missing Maikel_msn_49 Vello Missing Passipilt_eero_rang Missing Missing Missing Minuesinemine
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Esindusdemokraatia aluspõhimõtted

Põhimõtteliselt nõus Ivar Tallo kommentaariga, et ettepanek ei ole kooskõlas tänase esindusdemokraatia aluspõhimõtetega. Samas püstitab antud ettepanek käesoleval hetkel Eesti demokraatias ühe olulise küsimuse: miks peavad ühis-kondliku poliitika elluviimisel osalema tingimata (ja künnist ning d'Hondti jagajaid arvestades - ainult) era-konnad? Miks on seesugune ainus aktsepteeritav esindusdemokraatia? Seejuures ei oota põhjendusi, mis ütlevad, et nii on see alati olnud.
Seejuures on antud ettepanek osa ühest suuremast mõttemängust era-konnavaba demokraatia teemal /vt. mu asa asu link).. Selle osaks on valimissüsteemi muutmine ja era-kondade taandamine ühiskondlikeks rühmitusteks. Erakonnatus ei takista rahvasaadikutel loomast ühendusi, samas on nad vabad ettekirjutustest, mida võivad endaga kaasa tuua erakondlik kuuluvus ja koalitsioonileping. Soovin võimul viibivatele inimestele suuremat vabadust, et kodanikele silmuks rahvaesindajate tarkus ja arukus ning mitte era-konnamängud.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
31. jaanuar

Ettepaneku kuuluvus

Ettepanek kuulub laiemasse ettepanekuteringi, mis üritab tagada rahva esindajate sõltumatuse, era-kondlike oma-huvide asendumise ühis-kondlike huvidega.
Näib kummaline, et era-kondlikkust peetakse demokraatliku võimu teostumise pärisosaks ning välistatakse võimalus, et rahva valitud esindajad võiksid olla piisavalt arukad ning ühiskonda väärtustavad, et nad ei suudaks fraktsioniseerumiseta ning oma fraktsiooni toeta midagi ära otsustada.
Riigikogus peaks esimesel kohal olema Riigi kui terviku huvid, ühis-kondlikud huvid ja alles seejärel kild-kondlikud era-huvid. Jah, saadik esindab oma valijaid, kuid sellest hoolimata peaks kehtima ühiskondliku primordiaalsus.
Arvan, et Riigikogu liikme ja Vabariigi Valitsuse liikme erakondliku kuuluvuse ning erakondlike õiguste ja kohustuste peatamine võimuperioodiks annab talle suurema vabaduse just ühiskonna ja Riigi huvide paremaks esindamiseks.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

ei ole võimalik poliitilist vastutust tekitada

ettepanek käib vastu tänase esindusdemokraatia aluspõhimõtetele, kuigi riigimehelikkuse ihalusele ei saa iseenesest midagi ette heita

Ivar Tallo
31. jaanuar