Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Alar
Oppar
28.01.2013

Kõik KOV otsused tuleks langetada 2/3 poolthäälte enamusega

Teen ettepaneku suurendada kohaliku omavalitsuse volikogu töös otsuste langetamiseks vajalik poolhäälte arv 2/3 poolthäälte enamuseni, ja juhtudel, kus seadus nõuab täna volikogu koosseisu häälteenamust, vastavalt siis volikogu 2/3 häälteenamuseni. See garanteeriks selle, et mistahes volikogu otsustega on arvesse võetud vähemalt 2/3 valijagruppide ühishuvid. Vaid umbusaldushääletuste korral tuleks see kvalifitseerumisnõue tagurpidi pöörata, ehk rakendada rohkem kui 1/3 volikogu häälte nõuet. Hetkel kehtiv kohaliku omavalitsuse korralduse seadus näeb ette, et volikogu otsustused tehakse kas poolthäälte enamuse või volikogu häälteenamusega.

Erakonnad arvavad, et KOV valimised peegeldavad erakondade populaarsust ja annavad sellega hinnangu parlamendipoliitikale. Siit tuleneb ka erakondade eksistentsiaalne vajadus politiseerida kohalikku elukorraldust seda sageli omavalitsuste autonoomia hävitamise hinnaga. Kui see side läbi lõigata, sooviksid kohalikus elus ehk rohkem osaleda ka erakondlikult määratlemata isikud, suurendades sellega kindlasti kohapealset aktiivsust. Tehtud ettepanek pisendab oluliselt ühe erakonna rolli kohalikus elus ja eeldab enamus juhtudel suuremate koalitsioonide sõlmimist ja koos sellega suurem hulk valijate tahtega arvestamist.

Andrus Ansipi eestvedamisel kaotati esmalt Tartus ja Reformierakonna seadustamisel hiljem ka teistes Eesti omavalitsustes (va Tallinn) piirkondlikud omavalitsuste sisesed valimisringkonnad ja mindi üle „üks omavalitsus, üks valimisringkond“ süsteemile. Sellega lõigati ära usaldusväärne ja vastutustundlik side valija ja tema voliniku vahel ning selle tulemuseks vohab nüüd „peibutuspartlus“, kus nimekirjade liidrid veavad enda järel volikogudesse ka isikuid, keda valijad pole volikogusse kunagi usaldanud. Selle idee teine äärmus oleks ühe mandaadiga valimisringkondade ja majoritaarse valimissüsteemi sisseviimine, mis seoks oluliselt rohkem voliniku vastutust tema valimispiirkonna ees, kuid sellel ideel puudub hetkel laiem kandepind. Tehtud ettepanek aitaks seega pisendada väikese valijausaldusega isikute kaalukeele rolli volikogudes.

Kohalikes omavalitsustes on kõige enam levinud selline poliitilise korruptsiooni vorm, kus domineeriv erakond kasutab omavalitsuse ressursse enda võimul püsimiseks ja tagasivalimiseks, alates ametnike politiseerimisest või nende lojaalsuse kasvatamisest oma erakonna vastu, kuni omavalitsuse vahenditest parteimeedia edendamiseni. Tehtud ettepanek suurendaks teistest nimekirjadest volinike otsest kontrolli ja vetostamisvõimalusi taolise korruptsiooni suhtes.

Tehtud ettepaneku analoogiad leiavad pidevalt rakendust Eesti ettevõtetes, kus vähemus- ja väikeaktsionärid on äriseadustiku ja põhikirja alusel enamusaktsionäridelt endale välja kaubelnud neid huvitavates küsimustes õiguslikud lisatagatised, et neid kaasataks oluliste otsuste tegemisse. Nii on nt üsna levinud ettevõtted, kus mistahes üldkoosoleku otsuseid saab teha vaid rohkem kui 2/3 aktsionäride nõusolekul.

Missing Missing Missing Missing Mati2 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile