Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Piirata peaministri ametis viibimist analoogselt presidendi ametiga

Arvestades seda, et Eesti ei ole presidendivabariik ning reaalselt kuulub võim suuremas osas ikkagi valitsusele ja peaministrile, oleks mõistlik kehtestada peaministri ametis viibimisele ajalist piirangut, analoogselt presidendi ametiga. Presidendi ameti puhul on piirang 2 ametiaega; peaministri ameti piirangut võiks kehtestada kas samamoodi ametiaegades (s.t. iga Riigikogu valimiste tagant) või puhtalt ajaliselt (nt. 10 aastat). See aitaks vältida ühe inimese üle mõistuse pikaajalist viibimist Eesti riigi (de facto) tähtsaimas ametis nagu seda on näha mõnes SRÜ riigis.

Aa0183157 Aa0105981_id_kaart Missing Missing Facebooki_uus_pilt Missing Missing Missing Ott_profiil Missing Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Nimeta Missing Missing Missing Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing Missing Missing Yves-mart_netti Missing Missing Missing Liivad%c3%bc%c3%bcnid Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Eugen_veges_naermas Aivar Missing Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 419489_535560476459101_806666271_n Img_7421 Missing Innopilt2 Missing Missing Missing Missing Olavicv Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 2467012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Minaise Aa0314305 Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Photo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Missing Jaak_haud Passipilt_eero_rang Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 38525_423999983933_1630783_n Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Voyag Missing
Missing Imgp0026 Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

KOV ja venelased

Vastavalt põhiseadusele on Eesti Vabariik loodud Eesti rahva riikliku enesemääramise kustumatul õigusel tagamaks Eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade. Kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas ja hääleõiguslik on Eesti kodanik, kes on saanud kaheksateist aastat vanaks.

Teadmata põhjusel on aga kohaliku omavalitsuse valimisel hääleõigus antud ka mitte-kodanikele. Narvas, Maardus, Kohtla-Järvel, Jõhvis jm on võimul venelased.

Eesti pealinnas, Tallinnas on juba üle kümne aasta võimul Venemaa mõjuagent - Edgar Savisaar.

Käesolev initsiatiiv tähendab Eestimaa venelaste käest tagasi võtmist: kohaliku omavalitsuse valimise seaduse kooskõlla viimist põhiseaduse ja keeleseadusega - mitte-kodanikelt hääleõiguse ära võtmist.

link: www.rahvakogu.ee/ideas/1103-kohalike-omavalitsuste-valimise-kord-pohiseadusega-kooskolla-haal-kodanikele

Kalev-Andres Rebane
21. jaanuar

Põhimõtteliselt huvitav

Huvitav idee, sest põhimõtteliselt on ju meil peaminister see, kes otsustab ja mitte president, nagu näiteks Prantsusmaal või Ameerikas. Meenub Helmut Kohl, kes valitses ikka arutult kaua samas kui vahetusid anonüümsed presidendid. Kuidas seda nii koraldada, et ei läheks nagu Venemaal, et formaalselt Putin ei olnud president aga reaalselt oli võim ikkagi tema käes on juba palju keerulisem küsimus. Euroopasse komisjoni asumisele?

Gustav Gerretz
09. jaanuar

Marek,

reeglit,et võtnud erakonna esimees peab tingimata peaministriks saama,ei ole olemas.Niisugune on lihtsalt tava ja selles tavas on küsitavusi.Valitsuse juhil on palju tööd ja tal on erakonda raske juhtida.Praktikas püüab ta muuta erakonna valitsuse ripatsiks.Minu ettepanek on,et ajal kui parteijuht on peaminister,peab parteid juhtima keegi teine.Vt. ka link

link: www.rahvakogu.ee/ideas/103-eralkondade-sisedemokraatia

Toivo Kalmo
14. jaanuar

Küsimus

Kui valitsev erakond samaks jääb siis oleks muutus ju vaid kosmeetiline?

Sten-ranet Luide
07. jaanuar

Veidi sisutühi ettepanek

Valitsusjuht ei ole meil teadupoolest rahva ega erakondade valitud, vaid ühe erakonna liikmete valitud. S.t. peaministriks saab valimistel võitnud erakonna esimees. Niisiis tuleks ettepanek sõnastada täpsemalt nõnda, et partei esimees ei saa olla enam kui kaks ametiaega järjest. Sest kui partei valimised võidab, siis on reeglina esimees ühtlasi peaminister. Samas, kui võimul on valimised võitnud erakond, siis ei ole peaministri isik enam sedavõrd oluline, esindab ta ikka erakonna seisukohti. Nii et kui ettepanek tema loogilise lõpuni mõelda, siis tuleb keelata ühel erakonnal riiki valitseda (s.t. valimised võita) enam kui kaks valimisaega järjest. See oleks aga selgelt ebademokraatlik otsus.

Marek Tamm
08. jaanuar