Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Jüri
Ginter
30.01.2013

Inimeste teavitamine neid puudutavate otsuste ettevalmistamisest ja kaasamise tulemustest

Tuleks luua veebirakendus, mis võimaldaks kodanikel ja vabaühendustel eelnõusid, mis Riigikogus, valitsuses, ministeeriumides ja volikogudes menetlusse lähevad, juba varakult kommenteerida ja täiendada. Eksperdid saaksid rakenduse kaudu ära märkida eelnõu sõnastusega kaasnevad ohud, sest juriidiline keelepruuk on tavakodanike jaoks keeruline. Selline meetod töötas näiteks ACTA puhul, mille kahjulikkusest saadi aimu alles siis, kui selgitati laiemale avalikkusele lepinguga kaasnevaid ohte. Võeti konkreetsed lõigud ametlikest dokumentidest ja tõlgiti need rahvale arusaadavasse keelde. Hollandis katsetatakse sarnase rakenduse käivitamisega sel aastal, kuid tarkvara toorik on neil juba valmis. Selle kohta saab lähemalt uurida siit -> http://nulpunt.nu/ Eesti rakenduse tööpõhimõte peaks olema sarnane, kuid lisaks sellele, et saad tellida eelnõusid teemade kohta, mis sind huvitavad (haridus, immigratsioon jne), võiks olla võimalus tellida neid ka elukoha alusel, nii et seadused, arengukavad, planeeringud jm, mis puudutavad konkreetset tänavat, küla, linna või maakonda, jõuaksid kohalike inimesteni. See tellimine võib olla ka tasuline.

Rakenduse haldamise võiks enda peale võtta mõni MTÜ mitte aga tsentraalvõim. Nii on võimalik suurendada läbipaistvust.

Lisaks oleks kodanikel hea olla kursis sellega, kui palju nende kommentaaridest reaalselt kasu on. Kui Valitsemise Valvurid mõõdab hetkel koalitsioonilepingu täitmist, siis samasuguse mõõdiku saaks külge pookida ka antud rakendusele, tuues vastuvõetud eelnõus eraldi välja need kohad, kus kodanike ja huvigruppide tagasiside ja ettepanekutega on arvestatud. Veelgi parem oleks, kui see mõõdik suudaks mingi algoritmi alusel arvutada välja kaasatuse protsendi. See annaks rahvale näiteks aimu, millised ministeeriumid või omavalitsused on kõige usinamad kaasajad ning millised mitte. Ideaalis võiks loomulikult nõuda võimu teostajatelt ettepanekutele kommentaare ja selgitusi selle kohta, miks sellist sõnastust eelistati - nii saaks läbipaistvust veelgi rohkem suurendada. Kui meedia jagab pressisõbra ja pressivaenlase tiitlit, siis see rakendus võimaldaks jagada ka aasta kaasaja tiitlit vms. Nende tiitlite tähtsust me ei alahindaks, sest kui kodanikuühiskond ja laiem avalikkus tunnustab ametnike tegevust, on ametnikel endil rohkem motivatsiooni kaasamise suunal tegutseda.

Ettepanek töötati välja 28.01 Tartus Domus Dorpadiensises toimunud arutelul kaasamise rühmas

A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Missing Missing Marektamm-5 Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing 2003.01.20.passipilt Missing Vello Missing Missing Heli_koit Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Mati2 Missing Missing Missing Missing Andrus_indrek_aija_p%c3%a4rnu_rand_1
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Põhimõtteliselt toetan, kuid

1. tagada, et ka erilise juriidilise hariduseta normaalsed inimesed saaksid ettevalmistatava seaduse mõttest aru, on seadust ette valmistava isikute rühma või institutsiooni esimene ja kõige olulisem kohustus ka praegu;
2. avalikku elu puudutavatel teemadel kaasa rääkimine ei tohiks muutuda kodaniku jaoks tasuliseks;
3. kodanike seadusloomekeskkonna arendamise ja ülalpidamisega peaks tegelema riik.

Andrus Kallastu
31. jaanuar

Ootab avaandmete maalejõudmist

Kui lõpuks suudavad kõik ametiasutused oma dokumente avaandmetena õigeaegselt väljastada ning mõnes masinloetavas ja avatud vormingus avaldada, siis kindlasti keegi võtab ette sellise portaali loomise. Ega Osalusveeb (https://www.osale.ee/) sellest suurt ei erinegi, ka seal saab end märkida mingi teema eelnõude jälgijaks, saab registreerida organisatsiooni konto jpm. Puudu on seal just intelligentsest protsessist, st dokumentide kohapeal avalikult kommenteerimisest, reaalsetest aruteludest ning rahvaalgatuslike alternatiivettepanekute koostamise võimalusest. Sellise taseme asjad aga nõuavad, et protsess oleks läbimõeldud (sh rohkem läbimõeldud, kui Rahvakogu puhul).

Lisan siia lingi ühele sarnasele ettepanekule...

link: www.rahvakogu.ee/ideas/318-muuta-valjatootamisel-olev-seadusandlik-tekst-taielikult-labipaistvaks

Märt Põder
30. jaanuar