Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

76052_10150134996984908_7612480_n Kaarel
Vaidla
30.01.2013

Väiksemate haldusüksuste hääle kasv Riigikogus: ebaproportsionaalne valimissüste

Üheks peamiseks küsitavuseks praeguse valimissüsteemi juures on kodanike häälte kadu. See võib olla valimiskünnisest tingitud tegelik kadu (inimesel puudub esindaja Riigikogus) või siis piirkondlikust või üleriigilisest kompensatsioonist tulenev kaudne kadu (inimese esindaja Riigikogus pole see, kelle ta sinna ise valinud on). Oluliselt puudutab see väiksemate haldusüksuste valijaid, kes tunnevad, et käesoleval kujul toimivas esindusdemokraatias ei ole nemad esindatud. Nende valijate olukorda võiks parandada väiksemaid haldusüksusi eelistava Riigikogu valimissüsteemi rakendamine.
Võib püstitada hüpoteesi, et väiksemaid haldusüksusi eelistav avalikult ja põhjendatult ebaproportsionaalne valimissüsteem tagab esindatuse tunde suuremale hulgale Eesti Vabariigi kodanikest ning on aluseks Eesti Vabariigi piirkondade arengutaseme ühtlustumisele.
Eeldused: 1) suurem tegelik esindatus tagab suurema tegeliku esindatuse ja seeläbi ka suurema esindatuse tunde; 2) väiksemaid haldusüksusi eelistav seadusloome ja esindus- ning täitevvõimu kontroll võimaldab arengu ühtlustumise tervel Eesti Vabariigi territooriumil, st. „ääremaade“ järelearenemise; 3) elanikerohkemate piirkondade elanikud lepivad oma hääle proportsionaalse nõrgenemisega Riigikogus: esiteks üldisest huvist lähtudes ning teiseks säilitades siiski mandaatite suurema hulga; 4) avalikult ja selgelt ning põhjendatult ebaproportsionaalne valimissüsteem tagab kodanikes õiglustunde ka nö. „nõrgemate kaitsmisel“.
Ebaproportsionaalne valimissüsteem
Väiksemaid haldusüksusi ning väikseid erakondi eelistava süsteemi aluseks on üleriigilise mandaadikompensatsiooni ning sealhulgas ka valimiskünnise kaotamine (st. Riigikogu valimise seaduse §62 lõigete 3-7 muutmine). Seejuures tuleks teisendada lõikes 3 esitatud regionaalne mandaadikompensatsiooni sellisel viisil, et kõik mandaadid saaksid jaotatud. Mandaatide jagamine võib jätkuvalt toimida Hare-Niemeyer'i meetodi ehk lihtkvoodi alusel (Riigikogu valimise seadus §62 lõige 1) ning see võiks olla aluseks ka ringkondlikul 2. vooru jagamisel.
Ebaproportsionaalsuse saab valimissüsteemi tuua Riigikogu valimise seaduse §6 muutmisega. Näiteks võiks säilitada valimisringkondade mitmemandaadilisuse, kuid viia ringkonnad vastavusse 1. järgu haldusüksuste ehk maakondadega Eestis. Väikese erandina võiks liita väikseima Hiiumaa kas siis Saare- või Läänemaaga. Edasi võiks muuta Riigikogu valimise seaduse §7 ning asendada proportsionaalne mandaatide jaotus ebaproportsionaalsega. Selleks võiks kasutada n. Penrose'i meetodit väiksemate üksuste häälekuse kasvatamiseks (häälte arv tähendab antud juhul mandaatide arvu).

link: muasaasu.wordpress.com/

76052_10150134996984908_7612480_n
Aa0114715 Missing Missing 76052_10150134996984908_7612480_n Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Süsteemi tugevused

+ valimissüsteemi ebaproportsionaalsus, mis tagab teatud piirkondade eelistamise;
+ väiksemate haldusüksuste esindatuse ja seeläbi „hääle“ kasv Riigikogus;
+ tõenäoline „kohalike esindajate“ arvu tõus Riigikogus.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Süsteemi võimalused

+ väiksemate haldusüksuste ühiskondliku olulisuse ja kuuldavõetavuse kasv;
+ piirkondade arengutaseme ühtlustamisele olulise tõuke andmine väiksemaid piirkondi eelistava seadusloome ja tegevvõimu kontrolli läbi;
valimiskomisjon+ väiksemate haldusüksuste elanikele esindatuse tunde tagamine seadusandlikus kogus ja seega seadusloome ja -muute protsessis üleüldse;
+ väiksemate haldusüksuste elanikele esindatuse tunde tagamine täitevvõimu kontrollivas organis ja seeläbi tugevama sidususe loomine riigi tegelike tegevustega;
+ ühiskondliku suurema õiglustunde tagamine „nõrgemate kaitsmise“ ja kuuldavõtmisega.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Mandaatide võimalik jagunemine

Võrdlustabel võimalike mandaatide kohta.
Harjumaa: 20
Hiiu- ja Saaremaa: 5
Ida-Virumaa: 11
Jõgevamaa: 5
Järvamaa: 5
Läänemaa: 4
Lääne-Virumaa: 7
Põlvamaa: 5
Pärnumaa: 8
Raplamaa: 5
Tartumaa: 10
Valgamaa: 5
Viljandimaa: 6
Võrumaa: 5

Kui keskmise ringkonna mandaatide arv olulises ulatuses ei muutu (n. Pärnumaa või Tartu linn + Tartu- ja Jõgevamaa), siis väiksemates piirkondades on täheldatav suur mandaatide arvu kasv. N: Võru-, Valga-, ja Põlvamaa esindatus 9 kohalt 15-le, Hiiu-, Lääne- ja Saaremaa esindatus 6 kohalt 9-le. Loomulikult saab see kasvamine toimuda suurima üksuse, Tallinna arvelt – Tallinna, Harjumaa ja Raplamaa mandaatide kahanemine 42 kohalt, 25-le. Seesugune näide on ehk liiga äärmuslik, kuid esitab oma äärmuslikkuses hästi võimalikku süsteemimuutuse tulemust.

Võrdle:

link: www.vvk.ee/riigikogu-valimised-2011/yldinfo/mandaatide-jaotamine/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Süsteemi nõrkused

- valimissüsteemi ebaproprtsionaalsus, mis põhjustab teatud piirkondade eelistamise - ebavõrdsus;
- suuremate haldusüksuste esindatuse ja seeläbi „hääle“ kahanemine seadusandlikus kogus;
- kohaliku tasandita „üleriigiliste“ mandaatide vähenenemine Riigikogus.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Süsteemi ohud

- suuremate haldusüksuste kuuldavõtu kahanemine seadusande ja -muute protsessis;
- ebaproportsionaalne valimissüsteem ei evi tegelikult väljundit piirkondlikus arengus;
- ühiskondliku ebaõiglustunde külvamine ebavõrdse valimissüsteemiga;
- väiksemates haldusüksustes ei jätku piisavalt haritud, andekaid ja võimekaid inimesi, kes sooviksid Riigikogus töötada ning suuremat arvu mandaate õigustada.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Pigem vastu

Esitatud muudatused on üsna ulatuslikud ja nõuaksid Riigikogu valimisseaduse §6, §7 ja §62 ümberkirjutamist. Tõenäoliselt lihtsustuks §62, kuid §7 muutuks ilmselt oluliselt keerulisemaks. Muudatused omavad suurt mehhaanilist ja ka psühholoogilist mõju ning on ühtlasi selges vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse §60-ga. Seega on antud juhul tegemist lihtsalt ühe mõttekatsetusega, mille tegelik rakendamine ei ole ilmselt soovitav.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Pakutu on majoritaarne süsteem.

Lähtutakse piirkondade võrdsemast esindatusest.
Üleriigiliselt ei otsustata üksikute piirkondade spetsiifilisi probleeme.Samas on tähtis,et kogu riigi ajupotensiaal oleks riiklikku otsustamisse kaasatud.Pakutud süsteem vähendab aga seda kaasamist.See ilmneks eriti praeguse olukorra puhul,kus Tallinna kandaadid võivad kandideerida,kus iganes.

Toivo Kalmo
30. jaanuar