Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Rahvakogu Elo
Mardi
30.01.2013

Kuritegude tõhusam uurimine, karistuste karmistamine.

Kuritegevuse vähendamiseks Eestis on vaja:

1. Vastavast seadusest tulenevat tugevamat survet politsei uurimistoimingutele ehk teisisõnu, muuta tuleb politsei tööd reguleerivaid õigusakte selliselt, et uurimine toimuks intensiivselt ka tegelikkuses, et kurjategijal oleks hirm vahelejäämise ees suurem, et vahelejäämine oleks kurjategija arvates tõenäoline; praegu, olles isiklikult kokku puutunud varguse ohvriks langenud eraisiku(te)ga ja politseilt neile antud tagasisidega uurimistoimingute kohta, näib politseitöö olevat passiivne ja kurjategijatel vabad käed ning teadmine, et kinni neid ei püüta. Peab olema mingi põhjus, miks inimeste seas on valdav hoiak "politsei ei tee midagi" - see põhjus tuleb likvideerida.

2. Karistused tehtud ja tõendatud kuritegude eest peaksid olema kordades karmimad. Olukorras, kus prokurör õigustab tapmisähvarduse täide viinud kurjategija vabadusse jätmist "seadusliku aluse puudumisega tema kinnipidamiseks", on justkui süüdi seadus, et mõrv toime pandi? [Viide: http://uudised.err.ee/index.php?06264794] Seadused näivad võimaldavat väga einevaid tõlgendusviise, mistõttu "suured sulid tõllas" ja "väiksed sulid võllas". Tavainimesena sõnastan oma veendumuse nii: kui pätt teab, et vahelejäämise tõenäosus on suur (vt punkt 1) ja karistus selle teo eest oleks näiteks 20 aastat, jääks kuritegu toime panemata. Praegu näib, et kui juhuslikult (?) kurjategija kätte saadaksegi, viibutatakse näppu ja öeldakse "ära rohkem tee", määrates karistuseks aastat-paar tingimisi. Reaalne vangistus max 5 aastat? See ei ohjelda kedagi.

Need muudatused ei peataks kuritegude toimepanemist täielikult, mida oleks naiivne loota ükskõik, millises ühiskonnas. Olen siiski kindel, et sellised muudatused oluliselt vähendaks kuritegusid, mida meil Eestis kõige rohkem toime pannakse, millele kõige rohkem riigi ja inimeste energiat kulub. Oluline (ja odavam) on ennetada, mitte tagajärgedega tegeleda.

3. Oma pere, kodu ja vara kaitsmiseks peaks inimesel rohkem õigusi olema. Kui kaabaka (võimaliku tapja, röövli, varga) kinnipüüdmise järel muutub ohver ise kurjategijaks, riivab see iga seaduskuuleka eestlase õiglustunnet ja süvendab inimese pettumust riigis. Ajakirjandus teeb oma tööd küll valitud vaatevinklist, kuid tänu meediale on avalikkuse ette toodud juhtumeid, kus esmase ohvri enesekaitsest saab hoopis "üle piiri läinud" tegu, mille aktiivset menetlemist seadus toetab rohkem kui kuritegevuse ennetamist ja/või kuriteo uurimist ja päris (paadunud) kurjategija kinnipidamist. Praegused õigusaktid toetavad justkui pigem kuriteo toimepanemist, kui peremees peab õiguskuulekana ootama, millal nuga kõrile pannakse ning alles siis ennast kaitsma võib asuda. Seaduses sõnastatud "Hädakaitse" ja "Hädaseisund" (Karistusseadustik, § 28-29) võimaldavad subjektiivse hinnangu andmist ja liiga vabat tõlgendust kurjategija huvides. Juba "häda" ise on äärmusliku piirini jõudmist eeldav. Ohvri ja kurjategija eristamine ei tohiks ju nii keeruline olla!

Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile