Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Jüri
Adams
31.01.2013

passivse valimisõiguse vabadus ja võrdsus

Demokraatia õigusliku tagamise küsimus Eestis ei ole mitte niivõrd erakondade temaatikas kui hoopis selle taga, nimelt passiivse valimisõiguse (st. kandidaatide nimekirjade üles seadmise õiguse) teostamise küsimustes. Eestis praegu kehtivad seadused 1) reserveerivad riigikogu valimiste kandidaatide nimekirjade esitamise ainuõiguse Eestis riigi poolt tunnustatud erakondadele ja 2) kehtestavad taoliste erakondade moodustamise tingimused selliselt, et uute erakondade moodustamine on võimalik vaid ebamõistlikult pika ja keerulise protsessi tulemusena. Nende kahe regulatsiooni koostoime tulemusel ei ole Eestis passiivne valimisõigus ei vaba ega võrdne.

Passiivse valimisõiguse rikkumise peamisteks instrumentideks praegu kehtivates seadustes on, et kandidaatide nimekirja esitamise õiguse eeltingimuste hulgas on nõue, et tegemist oleks juriidilise isikuga ja et selline juriidiline isik oleks vastavasse registrisse kantud juba enne valimiste väljakuulutamist.

Eesti valimisseaduste kohaselt on meil riigikogu korraliste valimiste puhul valimiste väljakuulutamisest kuni kandidaatide nimekirja registreerimiseni mitte vähem kui 45 päeva. Riigikogu erakorraliste valimiste puhul on see ajavahemik mitte vähem kui 10 päeva. Passiivne valimisõigus oleks piisavalt tagatud juhul, kui kodanike rühmadel, kes jõuavad näit. valimiste väljakuulutamisele järgneval päeval otsusele, et nad sooviksid kandidaatide nimekirja ülesseadmist, oleks praktiliselt võimalus seda saavutada nimekirjade ülesseadmiseks ettenähtud ajavahemiku jooksul.

Eelmises lõikes sõnastatud kriteeriumist lähtudes tuleks Eesti seadustes teha põhimõttelised muudatused ja valik kahe võimaliku variandi vahel: 1) Eestis jäädakse praegu kehtiva mudeli juurde, et kandidaatide nimekirjade esitamine on erakondade ainuõigus – sel juhul on vaja teha erakondade moodustamise ja tunnustamise tingimused niipalju lihtsamaks ja kiiremaks, et uusi erakondi oleks võimalik moodustada pluss niisugustel erakondadel oma kandidaatide nimekirja üles seada (muidugi tingimusel, et ei toimuks liigset venitamist, aga ka ei oleks liigset kiirustamise survet) mitte pikema kui umbes 30 – 40 päeva jooksul (erakorralise valimise puhul peab olema veel kiirema moodustamise võimalus), või 2) Eesti seadustes kehtestatakse riigikogu valimise kandidaatide nimekirjade ülesseadmise üldisem kord, mille põhimõte võiks olla, nagu seda praktiseeritakse paljudes maades, pakutavale kandidaatide nimekirjale kodanike toetusallkirjade korjamine (nimekiri loetaks ülesseatuks siis, kui sellele on kogutud seaduses ettenähtud arv toetusallkirju); nimekirjade ülesseadmine erakondade poolt jääks üldisema korra lihtsamaks erijuhtumiks (näiteks ei nõutaks toetusallkirjade esitamist). Kodanike poolt nimekirja ülesseadmiseks nõutav toetusallkirjade hulk võiks olla umbes 1,5 kordne erakondade liikmeskondadelt nõutavast arvulisest miinimumist.

Marektamm-5 Missing Missing Missing
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile