Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Arbo Arbo
Känd
31.01.2013

Soovin, et Rahva- ning Riigikogu arutaks ettepanekut presidendi otsevalimistest Eestis

Presidendi otsevalimistega on võimalik vähemalt osaliselt taastada oluliste poliitiliste protsesside ning otsuste demokraatlik legitimatsioon, mis on paljude hinnangul Eestis kadumas. Presidendi otsevalimised avaks parlamendierakondade tagatubadesse koondunud otsuste tegemise kodanikuühiskonnale ning tagaks viimasele reaalse mõju poliitikas. Parlamendist välja jäänud erakondadel ning üksikkandidaatidel, kodanikuühiskonnal, kodanikel tekkiks oluline võimalus oma poliitilise tahte avaldamiseks lisaks korralistele Riigikogu ja kohalikele valimistele. See looks uue ja vahetu sideme avalikkuse ning võimulolijate vahel ning sunnib võimulolijaid enam kodanikuühiskonnaga arvestama. Avalikkusel tekkib läbi rahva poolt valitud presidendi võimalus võimulolijatelt nõuda, et nad vastutaksid oma tegude eest. Eestis tekkiks võimuerakondadest sõltumatu institutsioon, mis suudaks vastu hakata poliitilise eliidi valedele, pettuse, hämamisele, ebaeetilistele tegudele ning miks mitte ka kuritegudele. Samas pole vajadust presidendi pädevusi muuta, sest ka samade pädevustega, kuid rahva poolt otse valitud president tasakaalustaks tänast poliitilist süsteemi piisavalt, tõhusalt ning jõuliselt. Hetkel määravad Eestis presidendi ainult parlamendis esindatud erakonnad, mis sisuliselt tähendab nelja parlamendierakonna juhtfiguurid, st maximaalselt 10-20 isikut. Kuigi president esindab kogu Eesti riiki ja rahvast on see väga väikese poliitilise eliidi otsus, mistõttu on tekkinud demokraatia legitiimsuse probleem. Näiteks juhul kui Riigikokku saab ainult kaks erakonda, siis “valivad” Eestile presidenti sisuliselt kaks isikut, nende parlamendierakonda liidrid omavahel! Presidendid Meri, Rüütel ja Ilves on erinevatel aegadel presidendi otsevalimisi toetanud. Rahva- ja Riigikogul tuleks nende pärand ja tahe enne 2016 a presidendi valimisi ellu viia. Demokraatliku legitiimsuse kriis on Eestile pikas perspektiivis ohtlikumad ning kallimad kui presidendi otsevalimised, mida võiks läbi viia samaaegselt Euroopa Parlamendi valimistega, lüües kaks kärbest ühe hoobiga - 1. nii oleks mõlema valimise korraldamine Eesti riigile odavam, 2. tõuseks rahva osalus Europarlamendi valimistel ning sellega seoses Europarlamendi ja EL legitiimsus.

Aa0105981_id_kaart Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile