Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Dsc_0014 Ülo
Mäe
31.01.2013

Täiendada põhiseadus XVl peatükiga, põhiseadus peab materialiseruma omaenese sätetega.

28. juunil 1992 sõlmis eesti rahvas põhiseaduse rahvahääletusel kokkuleppe – arendada parlamentaarset riiki selliselt, et see oleks kaitseks sisemisele ja välisele rahule ning pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus ning tagaks eesti rahvuse ja kultuuri säilimise läbi aegade.
Neis preambuli põhimõtetes väljenduvad meie põhieesmärgid, filosoofilisemalt öeldes – väljendub mõiste Eesti põhiseadus olemus.
Preambuli põhimõtted on meie põhiseaduse vundament, moodustades nummerdatud paragrahvidega ühtse terviku.Sellest tulenevalt tuleb põhiseadus materialiseerida terviklikult – üks või teine parlamendi poolt vastuvõetud seadus peab vastama mitte ainult nummerdatud paragrahvidele,vaid kõigepealt jaatama olemuslikult põhiseaduse olemust. See omakorda nõuab, et iga Riigikogu liige peab ametivande järgi lähtuma kõigepealt sellest, et rahva ühishuvid oleksid kõrgemal kild- ja erakondlikest huvidest. Praegu see kahjuks nii ei ole.

Seaduste vastavust põhiseadusele kontrollib kõigepealt president. Ametivande pühaliku tõotuse sõnad “kaitsta vankumata Eesti Vabariigi põhiseadust” tähendavad seda, et president peab kõigepealt selgusele jõudma, kas talle kinnitamiseks esitatud seadus jaatab olemuslikult preambuli põhimõtteid ja alles siis nö. otsima näpuga järge üksikutes paragrahvides.
Põhiseaduses ei ole kirjas, kui parem- või vasakpoolne peab olema meie majanduspoliitika. Küll aga on paragr. 32 muuhulgas kirjas, et omandit ei tohi kasutada üldiste huvide vastaselt. Just selle nõude täielik, kontrollimatu eiramine võimaldas välispankuritel tekitada oma omandiga, kapitaliga, majandusmulli,mille tagajärjeks oli meie majanduskrahh ca 4 korda “sügavam”, kui enamuses Euroliidu maades.
Võib konstateerida,et viimase 18 aasta jooksul ei ole arendatud riiki selliselt, nagu nõutakse põhiseaduse preambulas – praegu ei ole riik pandiks praegustele ja tulevastele põlvedele nende ühiskondlikus edus ja üldises kasus.
Lausa kurioosne on teadmine, et 2010. a. septembris oli Eestis alla 25-aastastest noortest tööta 37,2%! Tänaseks on need arvud veelgi trastilisemad.
Ometi on põhiseaduses muuhulgas kirjas,et riik korraldab kutseõpetust ja abistab tööotijaid töö leidmisel.
See on kivi ka president Ilvese kapsaaeda. Ta ei ole suutnud vaatamata ametivandele kaitsta põhiseadust terviklikult.
Praegu kehtib põhiseadus osaliselt.
On vaja täiendada põhiseadus XVl peatükiga - põhiseaduse materialiseeerimise sätted. Põhiseadus peab materialiseerima ennast omaenese sätetega, mitte sõltuma sellest, kes on parajasti president ja Riigikogus koalitsioonis.Seda meelt oli omal ajal ka eesti kõige targem analüütik Uno Mereste.

Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile