Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Tauno
Tuisk
07.01.2013

100 miljonit eurot aastas riigieelarvesse juurde!

Tõstatan teema, mida Eesti ühiskonnas ei ole senimaani tõsiselt arutatud.
Eestis üks suurimaid igaaastaseid kulusid ja rahasid liigub teeehituses. Siin peitub ka üks suurimaid kokkuhoiu võimalusi. Ettepanek on minna täielikult üle lamellrehvide kasutamisele. Väidan, et see ei too kaasa olulist liiklusohutuse suurenemist ega suuremate liikluskahjude tekkimist. Kui kõik liiklejad teavad, et kõigil on kasutusel lamellrehvid, siis kõik oskavad sellega ka arvestada, vajadusel hoida suuremat pikivahet jms. Mitmete riikide kogemused näitavad samuti, et see on mõistlik lahendus. Tänased lamellrehvide omadused on võrdväärsed naastrehvide omadele ning kohati isegi paremad ja ka ostukulu tarbijale ei ole lamellrehvide osas suurem kui naastrehvide osas.
Tõestus:
Üks naastrehvidega sõiduk lõhub asfaltkatet ca 5 kg 100 kilomeetri kohta ehk 0,05kg ühe kilomeetri kohta.
Autoregistrikeskuses on arvel ca 500000 mootorsõidukit, ca pooled ehk 250000 sõidukit kasutavad naastrehve.
Keskmine läbisõit aastas ühe sõiduki kohta on 15000 kilomeetrit; sellest ca pool ehk 7500 kilomeetrit sõidetakse talvehooajal.
Üks tonn asfalti maksab ca 1000 eurot ehk 1 eurot kilogramm.
Nendest algandmetest lähtuvalt, kui minna üle 100% lamellrehvidele, on võimalik teeparanduste osas kokku hoida ligi 100 miljonit eurot aastas.
0,05 kilogrammi ühe kilomeetri kohta x 7500 kilomeetrit aastas x 250000 sõidukit x 1 eurot/kilogramm = 93750000 eurot aastas kulude kokkuhoidu.
Ja kokkuhoitava 100 miljoni euroga/aastas on võimalik leevendada õpetajate, arstide, elupäästjate jt elutähtsate ametikohtade osas probleemiks olevat palgaküsimust ja palju muud siseriiklikku riigikorraldust parandada/tõhustada.

Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Liivad%c3%bc%c3%bcnid Missing Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Missing Missing Missing Aivar Img_7421 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Top20 Missing Missing Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Tegelik sääst on suurem

Naastrehvide mõju teekatendile uurisid soomlased 1990 aastatel väga ulatuslikult. Selle uuringu tulemusena töötati välja ka uued asfaltsegud, mida me teame killustik-mastiksasfaldina. Need on küll kulumiskindlamad, aga mitte kulumatud.
Arvutus on põhimõtteliselt õige, kas õige number on 50 või 100 miljonit, suur number igal juhul. Kui aga arvestada juurde õhku paisatud kantserogeense tolmu põhjustatud tervisekahjustused, katkisest teest tulenevad liikluskahjud, jne, siis saame veelgi suurema numbri.

Raul Vibo
15. jaanuar

Vastus kommentaarile

Austatud Laur Lõhmus,
Tänan tagasiside eest!
Juhin teie tähelepanu, et käesoleva Rahvakogu portaali eesmärk on teemade tõstatus. Teie ootus, et ma paneksin lauale komakoha täpsusega analüüsid või seadusemuudatuse eelnõu sõnastused on siinkohal liialdatud! Palun külastage ARK kodulehte, kust leiate ülevaate, kui palju on Eestis registreeritud sõidukeid, keskmised läbisõidud jms. Külastage erinevate teeehitusfirmade kodulehekülgi, kus on ära toodud teeehituse kulud jms. Rehvitootjate kodulehekülgedel olemas katsetuste tulemused, kus joonistub selgelt välja, et lumisel teel ei ole naastrehvil eeliseid lamellrehvi ees. Palja asfalti peal on naastrehv isegi ohtlikum, kuna näiteks äkkpidurduse korral on pidurdusteekond naastrehvi puhul isegi pikem jms.
Ja nagu te ka ise kirjutate, siis 99% juhtudest ei ole naastul efekti lamelli ees. Asjakohased institutsioonid võiksid teema läbi analüüsida, arvutused üle kontrollida ja siis saab otsustada, kuidas edasi.
Tänan tähelepanu eest!

Tauno Tuisk
08. jaanuar

Emotsioon ja harjumuste jõud on suur!

Austatud Lauri Looden,
Tänan tagasiside eest! Lamellrehvide massilise kasutuselevõtuga saavutava rahalise efekti kasust saaks osa suunata tagasi teeehitusse ja teehooldusesse. See on üks võimalik lahendus.
Lisaks olen arvamusel, et naastrehvi massiline aastatepikkune kasutamine ja selle pealt lamellrehvile üleminemine on suuresti seotud inimliku harjumuse ja veelgi enam – emotsionaalse seisundiga. Kõik arvavad, et naast kaitseb meid ükskõik mis ilmastikuolud valitsevad. Emotsionaalselt on raske uskuda, et see tänapäeval ei vasta enam suures osas tõele. Selle teema osas on vajalik selge ja põhjalik avalik kommunikatsioon ning selgitustöö teha.
Tänan tähelepanu eest!

Tauno Tuisk
08. jaanuar

Soome uuring

Aitäh Raul Vibole lisainfo eest!

Tauno Tuisk
16. jaanuar

Kõik ei sõida ainult Tallinnas

Kui vesi jääle tuleb, libiseb paigal seisev auto lamelliga külg ees kraavi, naastuga saab vaikselt sõita.

Maakohtades metsavahe teid ei soolatata. Inimesel peaks olema õigus valida, naastude kasutamist saab vähendada teavitustööga.

Lauri Rooden
09. jaanuar

Parem naastrehv kasutult all, kui oleks tarvis ja pole all

Pigem tuleks arendada teede kvaliteeti, praegused suvel sadade miljonite eest ehitatud "asfaltid" on sügisel enne naaste lagunenud.

Arvo Tinni rääkis 07.09.2012 huvitajas jäikadest teedest, mida ei pea iga aasta uuesti ehitama.

Ehitusfirmad on sellele kindlasti vastu, nemad tahavad iga aasta sadu mille saada.

Austraalias on seadusega määratud, millised teed peavad jäigad olema, tasuks uurimist.

link: vikerraadio.err.ee/helid?main_id=1859291

Lauri Rooden
08. jaanuar

aktsiis

naastrehvidele võiks kehtestada aktsiisimaksu.

Kaspar Parkja
09. jaanuar

Kahtlased arvutused + reaalsele elule Eestis vastukäiv mõte.

Esiteks on need arvutused siin sedavõrd kolossaalsete summade jaoks ikka väga puusalt tulistatud. Kust on pärit konkreetsed numbrid? Kas kõiki teekatteid lõhuvad rehvid sarnaselt? Kus sõidetakse rohkem? Kas kõik rehvid on sarnased? Ja veel palju teisi küsimusi. Mõni viide palun uurimustele - enne ei usu.
Ja teiseks - jääväljadel, mida väljaspool maakonnakeskusi ja suuremaid linnu kohati teedeks nimetatakse ma ilma naastuta küll ringi liikuda ei julgeks, pigem on kohati piike tarvis..
Tõepoolest, võib-olla on lamellid 99 päeval sajast mõistlikum valik ja töötavad hästi. Aga autole lähevad (naast)rehvid alla ikkagi selle ühe järgi, kus on raskemad tingimused ning lamellist tolku pole. Mis kasu on kogu keskkonna- ja maksusäästust, kui vesilibedal jäätunud ja parasjagu kaldus külavaheteel auto lihtsalt kraavi vajub?
Mis rõõmu saab olla sajast miljonist, kui selle eest tasutakse potentsiaalselt inimeste elude ja tervisega?

Laur Lã•hmus
07. jaanuar