Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Tanel
Talts
07.01.2013

Riigikogu liikmed võiksid saada hetkel oleva kindla töötasu asemel tulemuspalka

Idee seisneb selles, et iga riigikogu liige saab palka tulevast aastat vastavalt sooritatud tulemustest. Riigikogu liikmeid on Eestis liiga palju ning selle tõttu näen, et tulemuspalk suurepalgalistele Riigikogu liikmetele oleks kõige õigem variant arvestades riigi majanduslikku olukorda.

Missing Missing Liivad%c3%bc%c3%bcnid Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 3e607c4 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Jaanus_nurmoja_2012_ruut Missing
Missing Dsc_0299 Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Imgp0026 Missing Headless Koala Missing Missing Photo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_002 Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Skype_olev Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

See näitab töö tulemuslikkust

Riigikogulase palk peaks olema seotud keskmise mediaanpalgaga

Peep Martverk
08. jaanuar

Seotus miinimumpalga või SKT-ga inimese kohta

Ma ei pooldaks mediaanpalgaga sidumist. Pigem seoks miinimumpalgaga samas proportsioonis, nagu on Prantsusmaa miinimumpalk ja Euroopa parlamendi liikme töötasu ehk siis 5,6 miinimumpalka.
Teine võimalus aga oleks teatav protsent sisemajanduse kogutoodangust inimese kohta, mis oleks ka rohkem tulemuspalga moodi. AGA - tingimusel, et see ei ületa 5,6 miinimumpalka.
Ühtlasi leian, et Rkl -te palga küsimus tuleb lahendada koos kogu avaliku sektori palgaküsimusega.

link: jaanus.nurmoja.net.ee/?p=586

Jaanus Nurmoja
08. jaanuar

Juba ongi tulemuspalk

Riigikogulase palk sõltub keskmisest palgast ning mida parem on Eestis elu seda suurem on riigikogulase palk.

Margus Pala
08. jaanuar

Riigikogu palk peaks olema seotud SKP-ga

Nii Riigikogu liikmed ja nende palga alusel indekseeritud riigipalgalised saaksid tulemuspalka. Ning see tulemuspalk peaks olema väga teravas sõltuvuses riigi arengust, kuna:
1. Nemad on meie riigis kõige paremini positsioneeritud seda arengut looma ja tagama
2. Oma kandideerimisega või nõusolekuga neid ametikohti vastu võtma on nad kinnitanud, et (vähemalt enda arvates) on nad suutelised riigi arengut tagama.
Olen ka täiesti nõus kadunud Aadu Luukase hinnanguga, et Eestile on tema praeguses positsioonis jõukohased kuni 10 %-lised SKP aastakasvud, kui vaid juhtimine asjalikum oleks.
Samas peaks nende ametikohtade täitjatele tagatud olema ka vähemalt keskmise eestlase elujärg, juhul kui majanduses siiski nii hästi ei lähe, kui soovitud.
Seetõttu oleks ettepanek:
Kui SKP juurdekasv on 0 % või miinustes, siis on riigikogulase palk võrdne keskmise Eesti palgaga
Kui see on 1 %, siis liidetakse palgale 1 miinimumpalk.
Kui SKP juurdekasv on 2 %, siis liidetakse üks keskmine palk

Siim Aid
08. jaanuar

jätkuks eelmisele kommentaarile

Kui see on 3 %, siis üks miinimumpalk
jne.
Siis oleks 0 % juurdekasvu puhul praegu riigikogulase palk 855 €, 5 % juurdekasvu korral 3435 kr, mis on võrreldav nende praeguse palgaga.
Samuti võiks moodustada riigikogulase pensioni:
0 % puhul Eesti keskmine pension
1 % puhul keskmine + miinimumpension (nn. rahvapension)
2 % puhul keskmine + miinimum + keskmine jne
Sel juhul ka Riigikogu pensionär, kel vaimset ressurssi veel alles, selmet koeraga mere ääres jalutada (või ka selle jalutamise ajal) mõtiskleb sellest, kuidas oma riigi arengule kasulik olla.
Mõistes, et Atlase meetodil arvutatud SKP pole just ideaalne mõõdik riigi (eriti väikese riigi) arenguks, on see siiski olemasolevatest arvatavasti parim kriteerium.
Mõistes, et ohtu võib sattuda nt. kultuuri või hariduse areng, siis peaks selliste alade puhul (analoogiliselt riigikaitsega) eelnevalt fikseerima nendele reserveeritud proportsiooni (s.t. protsendi) riigieelarvest.

Siim Aid
08. jaanuar

Ebamäärased t mõõdikud toovad valed tulemused

Eesmärkide seadmise ja mõõtmisega tekib küsimus, et kuidas neid seada, nii et et tekiks soov tulemustega manipuleerida. Müügitöötajatele on lihtne maksta tulemuspalka, aga seadusloome tegijatele on raskem. Iga vastuvõetud seadus lisab +200€ ? Siis hakatakse seaduseid tükeldama, ja bürokraatiat tekitama. Riigikogu on siiski seadusandlik jõud ja siduda seda SKP kasvu vms on ikka väga keeruline, sest riigi tegevjuhtimise eest vastutab siiski valitusus, mitte riigikogu.

Mihkel Mikkelsaar
14. jaanuar

Vajan vastust.

Kuidas mõõta riigikogulase tulemust?

Oskar Aava
07. jaanuar