Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Kaarel
Tarand
31.01.2013

Erakonnaseaduse kaotamine ning erakondade allutamine MTÜde üldregulatsioonile

Mittetulundusühingute seadus reguleerib Eestis tuhandete organisatsioonide tegevust oluliste tõrgeteta. Eestis puuduvad mõjuvad põhjused, miks peaks üht tüüpi ehk poliitilist võimu püüdvaid MTÜsid reguleerima eraldi seadusega. Vältimatud erakondi puudutavad erisused (liikmete kodakondsusnõue või muud piirangud liikmelisusele) on võimalik sätestada MTÜde seaduse täiendustega.
Erakondade eriregulatsioon on viinud olukorrani, kus erakonnad ei taju end enam ise kodanikuühiskonna süsteemi osana, vaid millegi erilisena, mille privileegid peavad kogu aeg kasvama, sealhulgas eriti riigieelarvelist finantseerimist tagavas osas. Erakondadele ei peaks riigieelarvelist toetust täielikult keelama, kuid seda võiks eraldada samas korras, nagu muudele MTÜdele, vastavate taotluste ja põhjendatud kulueelarvete järgi konkreetsete projektide teostamiseks ning range aruandluse alusel.
Erakondade võrdsustamine kõigi MTÜdega nii korralduslikult kui finantsiliselt avaks võrdsel alusel poliitilise konkurentsi ukse (eriti omavalitsuses, aga ka üleriigiliselt) kõigile kodanikuühiskonna subjektidele. Argumendile, et huvide ja nende esinduste paljusus esinduskogudes ohustab ühiskonna juhtimise stabiilsust, pole enam ammu ei teoreetilist ega praktilist katet. Vastupidi, võrdsed võimalused ja huvide mitmekesisus esinduskogudes muudaks need taas tegelikuks kompromisside ja kokkulepete väljatöötamise kohaks. Praeguse mudeli järgi tehakse nn kompromissid ja kokkulepped kodanikkonna enamuse vähimagi osaluseta erakondade sees ning nende juhtkondade vahel ning see on juba oluliselt kahjustanud parlamendi võimet täita oma põhiseaduslikke ülesandeid, mainest rääkimata.
MTÜ üldreeglistiku järgi vabaneksid erakonnad ka liikmete hulga miinimumi (praegu 1000) nõudest, mis pööraks erakonnad poliitika väljatöötamisel praegusest sissepoole suunatusest väljapoole, kodanikkonna laiaulatuslikule kaasamisele. Väike grupp peab oma ideedele taotlema toetust avalikkuses, aktiivselt suhtlema ja läbi rääkima, massiorganisatsioon (milleks Eesti suuremad erakonnad on muutunud), kaldub avalikkusega suhtlema, tehes inimestele teatavaks vaid siseprotseduuris vormitud lõppotsused. Niisiis on põhjust eeldada, et väikesed, kuid aktiivselt mitteliikmetest hulkade poolehoidu taotlevad organisatsioonid esindaksid lõppkokkuvõttes olulselt paremini ühiskonnas leiduvaid mitmekesiseid huvisid kui praegu domineerivad ja vaid iseenda huve esindavad anonüümsest massist moodustunud erakonnad.
Eesti Maailmavaate Sihtasutuse nimel

Marektamm-5 Missing Missing Reet_karro Missing
Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

See aitab erakondadel saavutada kontakti reaalsusega.

Lisan, et kindlasti tuleks erakondadel viivitamatult asuda toimima ka riigihangete seaduse subjektidena.

Kadri Tüür
31. jaanuar