Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Kristi
Ugam
31.01.2013

Lisada kohalik elanik eelisostuõiguse omajate ringi riigimaade avalikel enampakkumistel.

Tänases olukorras, kus maa tühjeneb, väike-ettevõtlusel läheb seal raskemaks, samas kui maade kokkuost professionaliseerub, täheldan järgmisi arenguid ning panen nende parandamiseks ette konkreetse seadusetäienduse riigimaade võõrandamise korda.

Kohaliku elaniku positsiooni tuleks paranda võrreldes üleriigiliste kokkuostjatega, kelle eesmärk ei ole konkreetse maastikuelemendi soetamine kodukohas omanäolise äriidee realiseerimiseks, vaid on oma maavalduste laiendamine. Kun okupatsiooniaeg on olnud väga pikk ning uus põlvkond alles kogub end ja kapitali, et saaks põliskodudesse naasta, siis on hakanud ka põlistaluõued, puisniidud ja –karjamaad (mis peaks olema kaitstud põhiseaduse kodu puutumatuse printsiibiga) minema kirja metsamaadena. Juriidilised ja finantssuhted on 20. sajandil olnud tormilised - ei saa eeldada, et põlistalukohad oleks täna juriidiliselt nende perede omandis. See ei tähenda, et noorte huvi kodukoha vastu oleks kadunud. Küll aga on see võimaldanud metsafirmadel omandada suuri tükke külade keskelgi. Tänase puiduvarumisviisi juures ei säili maastik nendes hajaasustusklastrites aga selline, mis mõne aasta pärast veel noort peret meelitaks (pargipuud on maha võetud, võsa alles; raiesmikul okstest läbi vajudes võib laps rööpakraavidesse uppudagi sadakond meetrit kodumajast). Arusaadavalt peab tooraine müügiga tegelev ettevõte olema võimalikult laiahaardeline ja ei saa pöörata tähelepanu esteetikale ning laienemise käigus töötajad võõranduvad konkreetsetest kinnisasjadest. Täna käib selline majandustegevus liigselt kohaliku elaniku elukeskkonna ning 3. kategooria kaitsealuste liikide arvelt; samuti on liigses eelisseisundis väikest lisandväärtust tootvad tootmisharud võrreldes suurt lisandväärtust tootvatega.

Mitmetel juhtudel võib abi olla mõnedest lisasõnadest RIIGIVARASEADUSE § 66 lõiksse 7.
Teen ettepaneku täiendada lõiget 7 järgmiste lisafraasidega (suurtähed).

(7) Haritava maa või loodusliku rohumaa VÕI METSAMAA kõlvikut sisaldava maatulundusmaa sihtotstarbega kinnisasja võõrandamisel on võõrandatavat maad õiguslikul alusel kasutaval isikul, JA ISIKUL, KES ELAB VÕÕRANDATAVA KINNISASJA ASUKOHA KÜLAS VÕI SELLEGA PIIRNEVAS KÜLAS/ASULAS VÕI ON SEALT PÄRIT kes osales enampakkumisel, kuid ei osutunud võitjaks, õigus omandada võõrandatav kinnisasi enampakkumisel kujunenud hinnaga, kui ta viie tööpäeva jooksul enampakkumise tulemuste teatavaks tegemisest arvates kinnitab kirjalikult, et kasutab seda õigust. Kui käesolevas lõikes nimetatud õigustatud isikuid on mitu, eelistatakse isikut, kellele kuuluv kasutusõigus hõlmab võõrandatavat kinnisasja suuremas ulatuses VÕI KES ELAB VÕÕRANDATAVA KINNISASJA ASUKOHA KÜLAS VÕI SELLEGA PIIRNEVAS KÜLAS/ASULAS VÕI ON SEALT PÄRIT. Kui nimetatud kinnisasja suhtes soovivad oma õigust samaaegselt kasutada käesoleva paragrahvi lõikes 6 ja käesolevas lõikes nimetatud isik, eelistatakse viimast.

Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile