Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Kristi
Ugam
31.01.2013

Jahindus tuleb muuta seltsitegevusest ametialaks.

Ka nõukogude ajal oli jahindus Eestis seltsitegevus. Tänaseks on lisandunud jõukamate meelelahutuse mõõde. Kutsekoolis jahimeheks ei õpita. Jahiks on sisse toodud võõrliike, mis hävitavad mitte ainult kohalikke loomi, vaid ka kaitsealuseid taimi ja elupaiku, põllumajandussaake ja iluaedu. Nende hulgas on nii kiskjaid, rohusööjaid kui omnivoore; maaomanik on andnud allkirja, et kaitseb kaitsealuseid liike; uluk pole kusagile alla kirjutanud.

Ajujahil käivate isandate kõrval on mujal Euroopas tooniandvad kutsekoolis ettevalmistatud jäägrid. Miks elukutselisus on parem? Seltsitegevus on nõudnud seaduse muutmist maaomaniku niru seisu parandmiseks jahimehe ees. Kuidas peavad jahimeeste ees vingerdama lihtsad perenaised, on jäänud varju. Olen Hiiumaal aastaid kurtmist kuulnud. Metssead olid ühe naise puud ja põõsad üles võtnud. Helistanud jahiseltsi. Öeldud: “Sul külm võttis nad ära.” Oli vastanud: “tuli jah labidaga ja võttis ära…” Üks teine elektrikarjuse kasutaja oli näinud viit kesikut. Jälgi vaatama tulnud jahimees sõnanud: “Sa ei saanud siin viit näha, sest mina näen kahe jälgi”. Kolmandas külas jäi alles ainult see saak, mida ümbrites ise tehtud maasse kaevatud kalavõrkudega traatvõrgust aed elektri, valgus- ja helisignaaliga. Muude jahtimiseks imporditud ulukite tõttu ei uuene enam mets. Kohalikest kodanikuühendustest üks toob sisse loomi, keda tal tarvis, loendab neid palju tal tarvis, söödab palju tal tarvis. Teised kodanikuühendused mugandavad oma elu- ja pärandkultuuriruumi. Kui nugis või rebane käib kanalas, pole kellegi poole pöörduda. Jahimees peab maksma ise inventari, ise võtma loa, ise korraldama ja maksma keeritsusside uuringu ja kui tema ja tuttavate jääkapp on täis, pole motivatsiooni rohkem pingutada.

On ju ka üldrahvalikud huvid. Sisse toodud liikide väljapüüdmiseks peaks olema kellelgi see kohustus. Miks peaks neid loomi tingimata tapmagi? On olukordi, kus ühiskond ei saa toetuda jahikirele (kui maksad, tohid jahtida), vaid peab saama anda ülesandeid (kui maksame, pead jahtima). Meenub Hollandist lugu, kus piiratud parkmetsas kasvas 2000-ne metsseapopulatsioon 8000-le ja hakkas lapsi ründama. Pikema jututa tehti poliitiline otsus: järgmiseks aastaks populatsioon 1100-le - kuidas, seda õppisite kutsekoolis!

Siin on ka toiduainete tootmise ja loomakaitse teemad. Meenuvad vana laevaehitaja ja sepa sõnad: “Inimene on kõige hirmsam; loom võtab kõhutäidet; inimene paneb teise aedikusse kasvama ja ütleb: ajan su easti rasva, siis tapan ära ja ea on sind süia.” Miks peaksime tarbijana toetama latrinuuma, milles elaja looma tähtsus on taandunud “seakasvatusest” “lihatootmisele”, kui metsas on loomad, kes on elu aeg ise toitu valinud ja palju liikunud? Miks peaksime ostma naftast riideid, kui aastaid vastupidav taastuvatet allikatest toodetud ilus kasukas visatakse metslooma lihakeha ümbert metsa mädanema? Silmakirjalik ja ebamõistlik. Seni kuni jahindus on elitaarne seltsitegevus, ei näe ma motivatsiooni siin nihkeid saavutada.

Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile