Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Kristi
Ugam
31.01.2013

Tuleks minna põhikool-keskkooli süsteemilt tagasi algkool-keskkooli süsteemile.

Ka siis, kui meie vallas oli sada aastat tagasi kolm korda rohkem inimesi, pandi külakooli lõpetanud andekam laps vankri peale ja viidi kõrgemasse kooli internaati, kust siis edasi keskastme kooli mandril ja siis Ameerikasse magistrikraadi järele.

Tänaseks on maal tekkinud olukord, kus laste arvu langemine alla 100 toob vallale kaasa tohutu kaasfinantseeringu koormuse. Tippspetsialistid on mõne-tunnise koormusega tööl. Jutt mingist 600-eurosest palgast on kohatu, sest erialaõpetaja reaalpalk võib jääda alla 200 euro, miinus sõidukulud ja õppematerjalid, mille vajalikkust tema eriala mitte tundev rahastaja ei mõista. Samas tõmbab selline põhikool kogu vallast ära õpilased, muutes võimatuks algkoolide kodulähedase toimimise. Tervisekaitse käib hoolsalt kontrollimas, et 7-aastasi mitte kauemaks õpetajate lõbustada ei jäeta, kui tohib. Nii istubki laps teise poole päevast bussi oodates ja koju jõudes on pime.

Algklasside laps peab saama käia koolis kodu lähedal. Algklasside õpetaja oskab õpetada kõiki esimest nelja klassi. Vajadusel on tal võimalik pidada kooli üksi. Teisest-kolmandast kooliastmest hakkavad aga erialaained, mida PEAB andma spetsialit. Ühe inimese kursustel kõigeõpetajaks koolitamine toob kaasa laste lünklikud teadmised ja koolide tasemete erinevused. Mulle teada olevates Lääne-Euroopa maades on kooli vahetus ikka kusagi vanuses 10-12. Selline laps saab juba ka internaadis hakkama.

Kui me koondame maakonnakeskustesse tugevad gümnaasiumid, kus igas aines on vähemalt magistrikraadiga asjatundja õpetajaks (nagu mujal maailmas vanuses ca 11-18) ja üle maa jääb (lasteaed)algkoolide tihe võrk (mille jaoks on paljuski majadki veel alles), kaovad meie mured põhikoolide konkurentsi, õpetajate taseme, koormuse ja sõidukulude, koolibussinduse jms valdkondades. Kui me aga jätkame seda õpilaste endale tirimist (ükskõik kui väikeste ja ükskõik kui kaugelt), siis läheb õpetajate koormus ja tase nii alla, et minnakse heaga linna või jäädakse maale tulemata. Siis kardan, et regionaalpoliitikat restartida pole vist enam võimalik.

Tänaseks tiheasustusaladeks kontsentreerunud Lääne-Euroopas ei ole oma koolisüsteemi viidud koolivahetuselt 10-12-aastaselt kusagile kaugemale. On veel üks kaua nimetamata põhjus, miks keskkooli tuleks minna varem. Miks kiidetakse vanade õpetajate seminaride pedagooge siiamaani? Õpetjad ei õpeta nii nagu neid on õpetatud õpetama, vaid nii nagu neid on õpetatud. Kui keskkool alustab nooremalt, alustab nooremalt ka kutseharidus. Siis õpetatakse veel välja kujunemata eas sind nii nagu sa pärast peaksidki teisi õpetama.

Muidugi on hea, kui põhikool on hea tasemega ja valmistab ette igaks elualaks, on hästi rahastatud ja kodu lähedal ka veel. On eriti hea, kui kodu lähedal on ka hea kekkool. Praeguse elanikkonna ja territooriumi juures oleme aga sunnitud valiku ees, kas algkool kodu lähedal või üldse mitte kooli (– kodu võsas, korter linnas). Vanad äraproovitud retseptid kipuvad aitama, nii ka külakoolisüsteem.

Reet_karro
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile