Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Avo
Tohver
31.01.2013

Riigikogu valimine piirkondlikuse ja kompetentsi esindatuse alusel

Praeguse valimiskorra suurim puudus on see, et sisuliselt on kõige olulisemateks valituks osutumise tingimusteks kulutatud raha ja positsioon valimisnimerjas. Sellega liigub tegelik otsustus rahastajate ja partei juhtkonna kätte ja ühtlasi kaasneb sellega ka kauplemiskoht.
Selle tulemusena on riigikokku jõudnud inimesed, kes ei ole mitte kompententsed ja otsustusvõimelised vaid kuulekad.
Selleks, et meie riik oleks võimalikult hästi valitsetut peaks olema tagatud nii võimalikult paljude inimeste esindatus, kui ka valitud inimeste kompentents.
Selleks võiks riigikogu valimistel loobuda parteinimekirjade põhjal valimisest ja valida näiteks ca 2/3 riigikogust ehk 67 kohta kompententside põhjal ja 34 kohta piirkonna põhjal.

34 piirkonda esindavat kohta võik valida näiteks nii:
Igast maakonnast 2 riigikogu liiget = 30 riigikogu liiget.
Pluss kahest üle 100000 elanikuga linnast: Tallinnast 3 kandidaati ja Tartust 1

Piirkondlikul valimisel saab osaleda vaid kandidaat, kes on vastavas piirkonnas elanud vähemalt 5 aastat.

Piirkondliku osa eesmärk on tagada kõigi Eesti piirkondade esindatus riigikogus.

67 kompententsi põhjal valitavat riigikogu liiget võik valida järgmiselt.
Esiteks koostatakse riigi juhtimiseks vajaliku 60 olulisema kompetentsikoha loetelu. Loetelu koostatakse enne valimisprotsessi algust kasutades avalikku arutelu ja põhjendamist mille lõpus toimub hääletamisega 60 vajalikuma kompetentsi väljavalik (St iga hääletaja valib oma 60 kompetentsi). NB! Kompetentsid puhul fikseeritakse ka nende tähtsuse järjekord. See on oluline, et oleks kohad üheselt ja automaatselt võimalik täita.
Viimased 7 koha puhul kompetentsi ei määrata, määrab häälte arv (variant b need on reserveeritud kõige suurema kompetentside hulgaga kandidaatilele)

Sealjuures eristatakse kas vastav kompentents on teoreetiline või praktiline. Seega on kokku 60 eri kompetentsiga kohta.
Näiteks teoreetilise kompetentsi kirja saamiseks peab antud valdkonnas olem kas vähemalt magistri(doktori) kraad või avaldatud uurimustöö.
Praktilise kompetentsi kirja saamiseks peab kandidaat olema vastaval alal töötanud minimaalselt 10 aastat.

Iga kompetentsi jaoks on 2 riigikogu liikme kohta, seejuures üks neist peab olema teoreetiline kompetents ja teine praktiline. Nii saame täidetud 30 kohta.
Kõigepeal täidetakse valitute nimekirjast nimetatud 60 kohta järgmiselt:
Järjestatakse kandidaadid kogutud häälte järgi ja hakatakse neid paigutama vastavalt kompetentsidele järjestatud kohtadele.

Näiteks, kui Jaan Tamm kogus kõige rohkem hääli, siis paigutatakse ta esimesena. Igal kandidaadil on oma kompetentsid ka järjestatud. Kui tema esimene kompetents on Majandusteadus teoreetiline, siis täidab ta Majandustead
Kui Mart Mänd, kes oli nimekirjas teine, oma oma esimese kompetentsina samuti Majandusteadust, siis vaadatakse tema teist kompetentsi.
Juhul kui kandidaadi kõik kompetentsid on hõivatud. Siis järjestub ta viimase 7 koha peale

Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile