Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Innopilt2 Inno
Tähismaa
08.01.2013

Perede elamuehitusprogramm maapiirkondades

Üks põhjus, miks Eestis vähe lapsi sünnib tuleneb asjaolust, et vanematel pole korralikku elamist. Eesti-aegne elamufond on suures osas amortiseerunud ja nõukogude ajal ehitatud korterid ei rahulda valdavas osas suure pere vajadusi. Uusi elamuid ehitatakse vähe ja nad on nii kallid, et keskmine pere neid endale ei suuda lubada isegi pangalaenu eest. Sestap peaks Eesti riik algatama elamuehitusprogrammi, et kõik soovijad pered saaksid omale elumaja.
Pealtnäha on elamute ehitamine raske ülesanne ja küllaltki kulukas, mistõttu on arusaadav, et seda pole ette võetud. Samas on Eestil olemas rahvuslik rikkus, mida praegu valdavas osas välismaale veetakse või ahju aetakse. See rikkus on mets. Ühelt poolt peaks olema riigi auasi, et iga eestlane saaks omale Eesti metsast võetud palgist maja ehitada, nii nagu on seda tehtud aastasadu, teisalt on häbiväärne, et seda juba juhtunud pole. Riigimetsa haldav riigimetsa majandamise keskus müüb metsa maailmaturu hinnaga, millega kommunismiajastust püksata väljunud eestlane seda osta ei jõua. Ei saa olla normaalne, et oma maja saavad endale lubada vaid üksikud väga jõukad inimesed.
Elamuehitusprogramm aitaks ühtlasi tasakaalustada Eesti arengut, sest praegu tunglevad noored elama Tallinna, kuhu on rajatud valdavas osas uuemaid elumaju. On selge, et Tallinn ei saa lõpmatuseni paisuda ja ülejäänud piirkonnad päris tühjaks jääda. Kui teha koostööd kohalike omavalitsustega, on võimalik kokku leppida, et riigi poolt Eesti oma puidust ehitatud energiasäästlik maja pannakse püsti omavalitsuse poolt selleks kasutada antud maale. Koduomanikest peredega on võimalik omakorda kokku leppida, kas maa ostetakse kohe välja või jääb pere piirkonda püsivalt elama ning maa hind aja jooksul hüvitatakse. Eestis on juba terve rida omavalitsusi, mis on nõus andma tulijatele maad, ent valdavas osas puuduvad korralikud elamud.
Murekoht on, kust võtab riik raha majade püstipanekuks. Siin aitab kaasa mastaabiefekt. Kui riik tellib korraga tuhandeid maju, saab alla tuua nii materjali, raha kui ehituse hinna. Tingimus võiks olla, et riik paneb maja püsti nö võtmed kätte variandis, koos siseviimistluse, küttesüsteemi, sauna ja vannitoaga, ülejäänud sisustuse muretsevad sisse pered ise. Kuivõrd tasuta saadud asjad kihutavad spekulatiivsele tegevusele, võib majale määrata hinna, mille kodanikud riigile hüvitavad teatud aja jooksul kas rahas, ühiskondlikult kasuliku töö või laste kasvatamisega.
Elamuehitusprogramm, olgu siis ajutine või püsiv aitaks ühelt poolt lahendada perede kuhjuvaid eluasememuresid, tasakaalustada Eesti arengut, tuua eestlasi tagasi Eestisse elama ning pakkuda ehitusmeestele aastateks tööd. Tundub, et tegemist on absoluutselt win-win lahendusega, või kuidas?

Nologo Aa0183157 Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Nagu Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Jaanus_nurmoja_2012_ruut
Missing Top20 Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Suurepärane idee asunduse soodustamiseks!

seda ideed tuleks kümnel käel toetada, kui käsi nii palju oleks...Eesti riik pole nii rikas, et lasta oma maa tühjaks voolata, Tallinna, et seal siis asendustegevusi välja mõelda...maaelu ja isegi elulaaditalud oleksid teretulnud, kus elanikud teeksid oma käsitöid, kunsti, kirjanikud kirjutaksid, tõlgid tõlgiksid, aednikud kasvataksid oma aiavilju endi ja naabrite tarbeks, põllumehed haiksid maad endal ja teistelgi ja kogu süsteem toetaks üksteist, aina laienedes, nagu seda II maailmasõja ajal Saksamaal osati teha ja ka kindlasti oli analoog meie enda Wabariigist võtta. Asundustalud ja asundusmaa oli ka I Eesti Vabariigi teemaks...siis olid ka lahendused riigi poolt olemas ja tagatud. Sinimägede ja Narva vaheline ala oleks vaja uuesti asustada, samuti Lõuna-Eesti alad...riigile tuleks siin kasuks erainitsiatiivi toetamine ja perede maale elama asumise võimaldamine...ükskõik, kas perepead on üle keskea või alles noored inimesed. Väärtusi loovad mõlemad omal moel.

Enn Kaljo
11. jaanuar

Paljud Eesti pered ja inimesed ei oma aluskapitali

Eestis on neid enamik, kellel puudub igasugune või märkimisväärne kapital, mis lubaks maja ehitada ja maad osta - kui maa omavalitsuse poolt kingitakse, siis riik võiks võimaldada majaehituse kulud katta...see oleks suurepärane žest rahvastikukasvu uue buumi tekitamiseks...iseasi, kas riigis tahetakse rahvaarvu uut kasvu või oodatakse mingit muud imet.

Enn Kaljo
11. jaanuar

Toetan,et noored jääks koju,mitte välismaale elama.

Teen ettepaneku,et ehitusmehed on võimelised ka ise maja üles ehitama,kui juba soodne maa kätte antakse ja muidugi heas asukohas mitte kuskil ääremaal.Igaljuhul on väärt ettepanek ja vajaks arutamist koos noorte peredega.Ehitajatele on samuti tööd vaja.Edu!

Anne Hanson
29. jaanuar

Alustada tasuks "natsionalistlikult"

Elamuehitusprogramm võiks olla osa suuremast programmist, mille eesmärk oleks soodustada eestlaste loomulikku iivet ehk teisisõnu - luua tingimused, et eestlaste osakaal Eesti elanikkonnas jõuaks umbes samasse suurusjärku, nagu ta oli enne umsiedlungit. Ei jõua siin seda ideed üksipulgi kirjeldada, aga mõned põhimõtted:
1) programmis osalejate eluaegne omaosalus ehk teatud protsent tuludest, mis on ühtlasi tulumaksuvaba
2) programmis ettenähtud lastetoetust makstakse rahas või elamispinnas.
3) sõltuvalt laste juurdesünnist ja elamispinna omadustest (eeskätt tubade arvust) väheneb pidevalt riigi mõtteline osa elamispinnast, mis on perekonnal tasuta kasutuses. Teatud hulk lapsi (nt 1 laps iga toa kohta) aga annab elamispinna 100% selle perekonna omandisse. Suurem laste arv sellel elamispinnal tähendaks rahalise toetuse lisandumist.
4) lahutuse korral ei nõuta elatisraha

"Piloodina" võiks seda rakendada teatud piirkondades. Muu hulgas näiteks eesti keele tagasitoomiseks Narva :-)

Jaanus Nurmoja
24. jaanuar