Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Aa0183157 Meelis
Kaldalu
07.01.2013

MINISTRID RAHVA POOLT VALITAVAKS - koos meeskonna ja konkreetse tegevuskavaga.

Ministrid on vaja teha rahva poolt otsevalitavaks. Võimalus koos meeskonna ja konkreetse tegevuskavaga, mida konkreetsemaga, seda parem. Olgem ausad. Nii valimisprogrammid kui koalitsioonilepped on umbisikulised ja suuresti just seeläbi mittesiduvad. Ministrid, kui äärmiselt olulised Eesti elu arendajad, pannakse paika tagatubades, hääleralli käib populistlike loosungite pinnal Riigikogu kohtade nimel, kuhu suur osa valituist isegi ei platseeru. Selline vääresindamine toodab mida? Eks ikka rahva rahulolematust Riigikogu tööga. Ebaesindatust. Rahva ja riigi vahelise seina kerkimist.

Tehnilise poolt pealt mainiksin, et valitsuse valimised on sobivad toimuma enne parlamendivalimisi.

Aa0183157 Missing Missing Ott_profiil Il_fullxfull.340947046 Missing Missing 76052_10150134996984908_7612480_n
Elver-sarvedega-220 Kottideta Imgp0354 Img_1828_-_copy Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing 2467012 Missing Missing Missing Missing 38210296521 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Harmoonia on kuulaja (valija) kõrvades

Hea Elver, kommentaari "jabur" autor. Ma olen sinuga ühel nõul, et harmoonia on väga oluline. Erinevalt sinust ma ei näe et valimislubadused ja koalitsioonilepe seda tagaks või tagada suudaks. Et see oleks ka sulle täiesti selge, siis mõtle oma mõttekäiku edasi, ja jõuad ka ise peatselt täieliku absurdini. Kui oluline on harmoonia, siis peaksid valimised kui sellised olema äärmiselt ettearvamatud ja seega soovimatud nähtused. Aga ega keegi meist ju ei taha diktatuuri??!

link: www.piraadipartei.ee

Meelis Kaldalu
07. jaanuar

Võimude lahusus

Charles-Louis de Secondat, La Brède'i ja Montesquieu parun (18. jaanuar 1689 – 10. veebruar 1755) oli valgustusajastu prantsuse poliitiline mõtleja.

Ta on tuntud oma võimude lahususe käsitluse poolest, mida peetakse tänapäevases riigiteoorias iseenesestmõistetavaks. Tema populariseeris ka mõisted "feodalism" ja "Bütsants."
Montesquieu on moodsa võimude lahususe printsiibi looja, millest ta kirjutas teoses "Seaduste vaim". Tema idee oli luua "Parlamentaarne monarhia", milles olid eraldatud seadustandlik, täidesaatev ja kohtuvõim. Seadustandlik võim kuulugu parlamendile, täitesaatev võim jäägu kuningale ning kohtuvõim vaid sõltumatutele kohtutele. See takistab ühte võimu omavolitsemast ning kodanike õigused on nõnda paremini kaitstud - seda pidas ta ideaalseks riigikorraks.

Meelis Kaldalu
22. jaanuar

Montesquieu

Võimude lahusus on seadusandliku, täidesaatva- ja kohtuvõimu lahus hoidmise põhimõte.

Võimude lahususe idee elemente sisaldus juba antiikaja Rooma vabariik. Uusajal käsitles seda ideed esimesena põhjalikumalt inglise filosoof John Locke, kes väitis, et seadusandlik võim tuleks jaotada kuninga ja parlamendi vahel. Moodsa vormi andis võimude lahususe põhimõttele Charles de Montesquieu oma teoses "Seaduste vaimust" (pr. k De l'esprit des lois), pidades vajalikuks riigivõimu kolmikjaotust seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu vahel. Esimest korda realiseeriti võimude lahususe põhimõte praktikas Ameerika Ühendriikide 1787. aasta konstitutsioonis (system of checks and balances).

link: et.wikipedia.org/wiki/V%C3%B5imude_lahusus

Meelis Kaldalu
22. jaanuar

Tegevuskava konkreetsus

+ Rahvas peaks tegema otsuseid konkreetsete tegevuskavade ning mitte hägusate loosungite põhjal. Praeguses olukorras kodanikud pahatihti ei adugi, milline on erakonna tegevuskava, mida meelepärane loosung endas tegelikult kätkeb ning mille võimule saamine valla-kätkeb (näiteks "Tasuta kõrgharidus!").
+ Valitsuseliikmete seotus ning seeläbi üheselt mõistetav poliitiline vastutus lubaduste elluviimisel.
+ Võimude lahusus on oluline demokraatlik printsiip, mida süsteemi tõhususe nimel üritatakse kõrvaldada.. Koalitsioonilepinguta valitsus on mõeldav. Tõenäoliselt võetaks Vabariigi Valitsuse istungitel vastu mingi teistsugune siduv lepe ning selge tegevuskava - inimesed peaksid Valitsusse tulema ühiskondlikke huve esindama ning sellel alusel on võimalik ja hädatarvilik kokkuleppele jõuda.

link: muasaasu.wordpress.com/

Kaarel Vaidla
30. jaanuar

Jabur

Valitsus peab töötama harmooniliselt ühiste eesmärkide nimel ja seda tehakse koalitsioonileppe alusel, mille punktid tulevad valimislubadustest. Kui iga minister valitakse eraldi, siis on tulemuseks kaos.

Elver Loho
07. jaanuar

Vastuargument Ministrite rahva poolt valimisele

Kas Teie sooviks juhtida meeskonda, kelle on keegi teine kokku klopsinud? Mina välistaks sellise praktika. Mina näeks, et Peaministriks nimetatu paneks ise oma meeskonna kokku ja vastutaks ka meeskonna tegevuse eest oma ametikohaga. Ka koalisatsioonipartnerite nimekirjast leiaks Peaminister sobivaid Ministri kandidaate, kellega ta peab koostöö on võimalikuks.

Raivo Blok
25. jaanuar

Ministri otsuste jõustamine

Tekib küsitavus, et kui ministrid on eraldi valimistega, siis kuidas on võimalik neil teha koos tööd valitsuses, kui näiteks 5 ministrit on üksikandidaadid, ja igast erakonnast on üks minister. Esiteks püüaks sellisel juhul iga minister mängida esimest viiulit ja teha soolot, sõnaga , et meeldida rahvale. Iga üks teeb oma valdkonnas ainult populaarseid, kuid mitte vajalikke otsuseid. Teine küsimus on see, et kui kõik ministrid oma soolodega jõuavad riigikokku, mingeid seadusi menetlema, siis kes neid toetab - isegi kui idee või seadus on hädavajalik siis on üksikkandidaadil, või väikepartei ministril väga raske leida Riigikogus toetust, kui tal pole koalitsioooni. Või siis läheb kogu aur, lisaks etlemisele ja esinemisele ära koalitsioonide ja kokkulepete saavutamisele. Ja siis on küsimus - kes siis tööd teeb.

Mihkel Mikkelsaar
22. jaanuar

Valimisi liiga palju

Tuleks pidada pidevat üldist pingerida ja enim hääli + sobiv kvalifikatsioon + sooviavaldus teevad ministriks. Kui ministri tagant hääled ära kaovad, asub kohale järgmine tegelane.

Lauri Rooden
08. jaanuar