Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Anto-2012 Anto
Veldre
08.01.2013

Liquid democracy - loobuda parteidest, otsusi e-riigis teha sagedaste e-referendumitega.

Idee ei kuulu mulle, ma lihtsalt refereerin selle - vt liquidfeedback.org
Parteisüsteem ei ole Eestile ei otstarbekas, jõukohane ega ühtesobiv soome-ugri väärtustega. Põhjused - a) väike rahvaarv, mille puhul turumajandust ei teki ja poliitikute pink jääbki igavesti lühikeseks, b) olulised edusammud e-tehnoloogia vallas. Ettepanek on teha Põhiseaduse parandus ning muuta poliitilist süsteemi. Parteisid enam ei vajata, valitsemisküsimusi lahendatakse otsedemokraatia käigus referendumite abil. Meil on ID-kaardi näol praktiliselt olemas infrastruktuur, mille abil on võimalik korraldada referendumeid söögi alla ja söögi peale. Referendumitel osalemine tuleb teha kohustuslikuks, sarnaselt Šveitsi süsteemiga. Teatavaks ohuks on vaenulikult meelestatud viienda kolonni olemasolu, mille osakaal küündib kuni 30%-ni elanikkonnast.

Aa0183157 A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Missing Ott_profiil Missing Missing Missing Missing Missing Top20 3e607c4 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Widescreen_(8)_3
Missing Meikar Small Dsc_0299 Missing Missing Missing Missing Imgp0026 Marektamm-5 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Aa0314305 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Erakond96 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

veidi muudetud kujul ilmselt töötab

Lugesin siin Korobeiniku ja teiste arvamusi, miks see süsteem nende meelest ei toimiks. Ja otsustasin nende arvamustega mitte nõustuda. 1) Argument, et "keegi peaks vastutama" ja sellepärast rahva võim ei sobi, ei ole siin asjalik. Keegi tõesti peaks *vastutama*, aga ka praegu seda ei tehta. Parlament teeb otsuse, aga ei vastuta (halbade otsuste kulud maksab igal juhul rahvas). 2) Täpsustada võiks ettepanekus seda, et olema peaks ka esinduskogu. Kui rahvas oma võimu ei kasuta, juhib esinduskogu (nagu Korobeiniku näites oli). 3) Arvan, et näiteks juba see 0% tulumaksusoovi kahtlustamine näitab kahtlustaja võõrandumist. Oma perekonna sissetulekuid ju ei soovi keegi 0 peale ajada. Arvan, et kui rahvale anda võimalus ja oma riigi tunne, tuleb ka vastutustunne. Praegu inimestel seda tunnet pole. 4) Ka praegu ei koosta riigieelarvet riigikogu täiskogu ja samuti ei pea eelarvet tingimata koostama erakonnad. Eelarvet peaksid koostama spetsialistid.

Andres Aule
09. jaanuar

Eestile kohandatuna väga väärt mõte

Parteid võivad esialgu jääda, tulevikus kaovad nagunii, sest rahvas ja riik on üks.

Internet annab võimaluse kõikjalt ühenduses olla ja kaasa rääkida. Esindajad ja erakonastumine ei ole enam niivõrd vajalikud. Ise räägiksin hea meelega seadusloomes ja riigi oleviku/tuleviku kujundamises kaasa. Aeg-ajalt, mitte põhikohaga poliitikuna.

Seega parlament peaks muunduma ideede läbivaatajaks, hindajaks ja rakendajaks kui ideede arendajad on inimesed erinevais Eesti nurgis. Interneti ja vastava portaali vahendusel.

Sagedased e-referendumid on kindlasti sobilikud.

Aivo Liitmaa
09. jaanuar

Valgdemokraatia on struktuurne lahendus

Valgdemokraatia (ingl k liquid democracy) ei lisa süsteemi lihtsalt ühte uut komponenti, vaid ta kujundab valimis- ja valitsemissüsteemi nii ümber, et juhtub hulk neid häid asju, mille saavutamine on ka Rahvakogu eesmärgiks: 1) suurem konkurents, 2) suurem rahva osalus, 3) väiksem barjäär poliitikas kaasalöömisele, 4) managerismi vähenemine poliitikas, 5) delegaatide tagasikutsumise võimalus ja rahva võimu suurendamine, 6) süsteemi suurem usaldusväärsus, 7) väiksem häälte kaotsiminek, 8) suurem kohandatavus eri inimeste jaoks, 9) suurem õigluse määr, kuna kõik on süsteemis põhimõtteliselt võrdsed jne. Lisaks sellele tasub märgata, et valgdemokraatia saab võtta kasutusele olemasolevat süsteemi lõhkumata, sest see hõlmab endasse loogiliselt nii esindus- kui otsedemokraatia. Paljusid valgdemokraatia probleeme saab lahendada läbimõeldud piirangutega süsteemi funktsioonidele. Kirjutasin sellel teemal ka oma blogisse pikema artikli...

link: boamaod.github.com/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/

Märt Põder
18. jaanuar

Põhiseadus §1: "kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas."

100% parteidest ja riigikogust loobumist ei saa teha kuna kõik inimesed ei jõua asjas sees olla.
Kindlasti saab aga teha mingi osa riigikogulastest virtuaalseks ning nende hääletuse tulemus otsustatakse id-kaardi hääletuse järgi.
Variant on näiteks iga 5000 id-hääletaja kohta lisada riigikokku üks hääl. Ehk kui teema läheb inimestele väga korda ja 100 000 inimest id-kaardiga hääletab otsuse üle siis oleks riigikogus kokku 101+20 häält.

Margus Pala
08. jaanuar

LD = virgatsvõim

Soovitan liquid democracy eestindusex ka omapoolse alternatiivi - virgatsvõim.

ÕSi andmetel tähendab virgats erikäskjalga, kuid meile enam tuntud on vast selle sõna kasutus neurokeemias.

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.

Sellisel puhul neuron on yksikisik, aju on yhiskond, ning virgats on delegeerimisi võimaldav süsteem kui selline, mis võimaldab ühe raku (inimese) impulsi (arvamuse) teisele yle kandumist.

link: www.piraadipartei.ee

Meelis Kaldalu
21. jaanuar

Valgdemokraatia ei eelda pidevat osalemist

Valgdemokraatia (liquid democracy) ühendab esindus- ja otsedemokraatia nii, et inimesele jääb alati võimalus piirduda enda valitud delegaadi usaldamisega (nagu praegu), aga on lisaks on tal alati võimalus delegeeringut muuta. See muudab delegeerimise küll dünaamiliseks (valguvaks), aga ei kaota esindusdemokraatia poolt pakutavat operatiivsust ja lollusi välistavat puhvrit. Suurem jagu inimesi nimelt otsustab delegeerida otsustusõiguse enamikes valdkondades mõnele delegaadile, tekivad delegatsiooniahelad ja tulemuseks on see, et enda pädevust tõestanud delegaadid saavad suurema osa olulisi otsuseid teha ära sama operatiivselt nagu tavalise esindusdemokraatiagi puhul. See süsteem soosib suuremat osalust, aga ei nõua seda. Ka võimendab see meritokraatlikku elementi, poliitikute eksimused saavad kiiresti karistatud. Rääkisin sellest kunagi natuke Kuku raadiole...

link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1

Märt Põder
08. jaanuar

Erakonnalt saab nõuda vastutust, üksikisikult mitte

Vajalik on mingi organisatsioon, mis vastutab otsuste eest - peale täitevvõimu, mis vigade puhul saab osundada, et rahva enamus ju tahtis nii. Täiesti nõus, et referendumeid peaks olema palju rohkem, kasvõi kord kuus. E-referendumite ideesse suhtuks skeptiliselt, sest võib juhtuda samuti, nagu kommentaariumidega, et kõigepealt tormab kohale käratsev makaagikari - ja asjalikumaks läheb asi siis kui asjalikumad inimesed kohale jõuavad, kui üldse. Ka on nii mõnegi asja lahendamine referendumitega raske. Nt. tundub, et paljudel inimestel on veendumus, et kui raha vähe, siis peaks trükimasinad käbedamalt käima panema. Sedatüüpi küsimusi referendumiga otsustada ei saa.
Nt. politsega on mei igaühel kokkupuudet olnud - ja sageli ebameeldivat. Aga hullem kui politseinik tee ääres on tema puudumine sealt. Rahvahääletus aga võiks viia tulemusele, et liikluspolitsei võiks likvideerida, kuna kiusab liiklejaid.

Siim Aid
08. jaanuar

Sobivaim valitsemisvorm oleks siis Novgorodi WC

Mina näen siin ohtu totaalse meedia poolt läbi Novgorodi WC suunatava lauspopulistliku riikluse tekkeks. Ilus on uskuda, et rahvas teeb alati tarku otsuseid, kuid reality show näitab, et rahvas teeb tavaliselt populaarseid otsuseid, mis võivad lõppeda riikluse pankrotiga (eriti veel, kui see sisaldab kohustusi) - kui võim on rahva käes, siis kelle käes on võim? Kui Eesti ühiskonna valmisolek demokraatiaks jõuab kunagi samale tasemele Šveitsiga, siis võiks ju seda arutada, aga praegu ??? ... kui see läbi läheks, siis kasvaks ilmselt hüppeliselt paadipõgenike arv siit riigist.

link: personainfieri.wordpress.com/2012/06/01/novgorodi-wc-kui-totaalse-meedia-poliitiline-instrument/

Holger Mö–lder
10. jaanuar

Valimine on võimalus, mitte kohustus.

Võimalus valida on kodaniku õigus delegeerida oma maailmavaadet teostama talle sobivaima programmiga erakond. Kui sellist ei leidu on parem kui ta ei valiks. Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada. Ei ole mõeldav, et inimene oleks 24h/365p valimiskeskkonnas ja omaks kompetentsi kõigis etteantud küsimustes.
Idee valijat valima kohustada aga ei kannata kriitikat. Kui puudub kompetents, ei ole selline hääl mitte ainult ebakvaliteetne vaid lausa ohtlik- ta ju ei tea, mida otsustab. Aga kästi otsustada. Kes sellise valiku tagajärgede eest vastutab?

Joel-Fredi Jõgise
09. jaanuar

Ebapraktiline idee

Kuigi mulle meeldiks elada riigis, kus enamik kodanikke on huvitatud ja valmis kujundama pidevalt seisukohti ühiselu puudutavates küsimustes, näitab paraku senine inimkonna kogemus, et sellist riiki pole veel olnud ja kardetavasti ei tulegi. See tähendaks aga seda, et neil e-referendumitel osaleks vaid väike osa ühiskonnast ja need ei pruugi tingimata esindada enamuse huve. Ehk siis tulemuseks oleks demokraatia allakäik. Selles mõttes on esindusdemokraatia kindlasti funktsionaalsem, eriti kui seda toestab osalusdemokraatia võimalus (nagu siinne keskkond).

Marek Tamm
08. jaanuar

Devil in details

Jääb arusaamatuks, kuidas hakkab seadusloome toimima. Viimati juhtisin avaliku teabe seaduse muutmise eelnõud, mis nõudis mitu koosolekut erinevate osapooltega optimaalse lahenduse väljatöötamiseks. Kas sellega hakkab rahvas tegelema? Või deligeerime seda ministeeriumitele?

Kas tulumaksu suurus pannakse ka referendumile? Kas vastusevariandiks on ka 0%? Kui 0% läheb läbi ja järgmise aasta riigieelarve on korralikus miinuses, mida me siis referendumil küsime? Muide, kes eelarvet koostab?

Šveitsis on muide enamus referendumitest vabatahtlikud. Valdav enamus seadustest ei jõua seal referendumitele.

Andrei Korobeinik
08. jaanuar