Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Anto-2012 Anto
Veldre
08.01.2013

Kaasatus tuleb realiseerida Liquid Democracy p.m. kohaselt - otsedemokraatiana.

Kaasaegne tehnoloogiline baas (ID-kaart ja selle taristu) võimaldab esindusdemokraatiast loobumist ning selle asendamist "liquid Democracy" tüüpi otsedemokraatiaga. Seeläbi kaob vajadus seisuse järele, mis varem oli vajalik justkui valijate arvamuse transportimiseks parlamenti, kuivõrd kõik valijad isiklikult sinna ei mahtunud ega saanud ka kohale tulla.

Tehnoloogia areng ning e-hääletussüsteemile sarnaselt realiseeritud e-referendumi või e-otsedemokraatia keskkond lahendab selle vastuolu, võimaldades riigi otsuste tegemisse kaasata tõepoolest kõiki asjaosalisi kodanikke ilma igasuguse end parteideks nimetatava ning korrumpeeruda püüdleva vahekihita.

200307_5727813797_7209_n Aa0183157 A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Missing Missing Dsc_2605 Kaarel2011_1_ Missing Missing Photo Missing 3e607c4 Missing Missing Missing 2006_0327esimesed0021 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Heli_koit Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing
Small Imgp0026 Missing Missing Vello
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Pooldan

Eesti on õige koht, kus selline lahendus kasutusele võtta - oleme piisavalt väikesed ning infotehnoloogiliselt arenenud.

Märt Põderi blogis viidatud lühike video selgitab ideed väga hästi.

link: youtu.be/fg0_Vhldz-8

Paul Are
21. jaanuar

Põhiseadus §1: "kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas."

Seda ideed olen ma juba mitu head aastat välja pakkunud ja toetan 100%.
Kui konkreetsemaks minna, siis vabalt saab teha näiteks 101+10 või 91+10 saadikut. Osad proffessionaalid jäävad riigikokku aga rahva häält esindavad 10 virtuaalset saadiku häält mille hääletustulemus pannakse paika id-kaardiga hääletades.

link: koosakyla.eu/foorum/viewtopic.php?f=7&t=34&sid=c2a1bd4c8bbd63ec83d02692b011aa92

Margus Pala
08. jaanuar

Tehnilised üksikküsimused on lahendatavad

Valgdemokraatia (ingl k liquid democracy) süsteemid loovad kõigile võimaluse teha ettepanekuid seaduseelnõudeks. Kõik ettepanekute tegijad võivad vabalt rääkida omavahel läbi, pidada koosolekuid jne. Sellises demokraatia vormis tekib hulk nn superdelegaate, kellele võiks mingist piirist pakkuda nt riigi poolt samasuguseid töövahendeid nagu Riigikogu liikmetelegi. Sellised detailid on arutelu küsimus... Muide, arvamus, et rahvas tõesti otsustab, et tulumaks peab olema 0% ja pannakse riik pannaksegi kinni, see on väga üleolev. Rahvas võib teha selliseid otsuseid ainult protestiks ärapööranud võimurite vastu. Kui rahvas oma tuleviku üle otsustab, siis on otsused pigem konservatiivsed. Samas, kui keegi suudab veenda rahvast, et 0% tulumaks on parem kui 21%, siis võib rahvas ju seda ka otsustada. Sel juhul oleks nt hr Korobeiniku kui poliitiku ja eeldatavasti superdelegaadi ülesanne veenda rahvast õiges valikus. Kirjutasin ka valgdemokraatia kohta selgituseks põhjalikuma blogiartikli...

link: boamaod.github.com/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/

Märt Põder
18. jaanuar

LD = virgatsvõim

Soovitan liquid democracy eestindusex ka omapoolse alternatiivi - virgatsvõim.

ÕSi andmetel tähendab virgats erikäskjalga, kuid meile enam tuntud on vast selle sõna kasutus neurokeemias.

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.

Sellisel puhul neuron on yksikisik, aju on yhiskond, ning virgats on delegeerimisi võimaldav süsteem kui selline, mis võimaldab ühe raku (inimese) impulsi (arvamuse) teisele yle kandumist.

link: www.piraadipartei.ee

Meelis Kaldalu
21. jaanuar

Devil in details

Jääb arusaamatuks, kuidas hakkab seadusloome toimima. Viimati juhtisin avaliku teabe seaduse muutmise eelnõud, mis nõudis mitu koosolekut erinevate osapooltega optimaalse lahenduse väljatöötamiseks. Kas sellega hakkab rahvas tegelema? Või deligeerime seda ministeeriumitele? Kas tulumaksu suurus pannakse ka referendumile? Kas vastusevariandiks on ka 0%? Kui 0% läheb läbi ja järgmise aasta riigieelarve on korralikus miinuses, mida me siis referendumil küsime? Muide, kes eelarvet koostab? Šveitsis on muide enamus referendumitest vabatahtlikud. Valdav enamus seadustest ei jõua seal referendumitele.

Andrei Korobeinik
08. jaanuar