Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Jaanus_nurmoja_2012_ruut Jaanus
Nurmoja
08.01.2013

Riigikogulaste palku reguleerigu kogu avalikku sektorit hõlmav palgajuhend

Taoline palgajuhend peaks hõlmama riigi ja KOV asutusi, avalik-õiguslikke institutsioone ja neid äriühinguid, mis on vähemalt 50% riigi/KOV omand.

Sel palgajuhendil oleks mitu eesmärki.
Esiteks vältida lihttööjõu alatasustamist ja juhtide ületasustamist. Teisisõnu – hoida mõistlikke palgaproportsioone. Infoks võin öelda, et näiteks Euroopa Parlamendi saadikute töötasu on ca 5,6 Prantsusmaa miinimumpalka.
Teiseks eesmärgiks on väärtustada õiglaselt teatud elukutseid – selliseid, mis tegelevad inimese, tema eluks ettevalmistamise, tema abistamise, tema elu ja tervise kaitsmisega.
Kolmandaks kaotada ära põhjendamatud palgakäärid avaliku sektori asutuste vahel.
Neljandaks siduda kõik avaliku sektori palgad miinimumpalgaga. Riigijuhi heaolu sõltugu lihttöölise heaolust, kõrgepalgaline olgu huvitatud võimalikult suuremast miinimumpalgast.

Viiendaks määrata kindlaks erinevate töötajakategooriate palkade miinimummäärad ja - NB! juhtide palkade maksimummäärad (näiteks riigijuhi maksimum oleks 8 miinimumpalka). Kusjuures tavatöötajatele/ametnikele ei kehtiks palgalaed, juhtidele aga ei kehtiks miinimumid. Seega ei oleks midag juriidiliselt ebakorrektset, kui koristajale makstaks palka 10 miinimumpalga ulatuses, presidendile aga ei tohiks maksta rohkem kui 8 miinimumpalka. Lubatav oleks peaministri palgamäär 1 miinimumpalk, hooldajatele aga ei tohiks mingil juhul maksta vähem kui 2,99 miinimumpalka kuus. See, kuidas tavatöötajate ülemise ja juhtivtöötate alumise palgapiiri puudumist kasutataks, lähtuks mõistlikkuse printsiibist.

Minu esitatud kujul oleks tema oluliseks eeliseks lihtsus – koefitsendi 12√2 (kaheteistkümnes juur kahest) astmed tähendavad lisaks kindlatele proportsioonidele seda, et osa selle astmestiku palkasid on täpselt 2, 4 või 8 miinimumpalka.

Üldine avaliku sektori palgajuhend oleks kindlasti ka noortele hea abivahend elukutsevalikul ja karjääri planeerimisel, mis tähendaks muu hulgas seda, et vähemalt avalikku sektorisse ei minda tööd otsima ebarealistlikult kõrge või mõttetult väikese palgasooviga.

Pole sugugi võimatu, et avaliku sektori üleüldise palgajuhendi põhimõtteid saaks kasutada teatud alusena ka erakondade rahastamisel.

Vt. ka
http://jaanus.nurmoja.net.ee/?p=586

Aa0183157 Aa0105981_id_kaart Missing Facebooki_uus_pilt Missing Missing Ott_profiil Missing Missing Jaanus_nurmoja_2012_ruut Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Imgp0026 Missing Missing Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing 2012 Missing Missing Missing Mina_002 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Portree___delfist Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing A1474685_copy Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_2 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Ohmmmm Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Skype_olev Missing Missing Jaak_haud Missing Mina Missing Missing 527660_201464343295213_397442827_n Missing Mina_ise Missing Vallamajas_10.09.2010_006 Photo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Alumise palgapiiri puudumise kasutamine...

... on tööandja mõistlikkuse küsimus.
Samas, kui me räägime riigist ja omavalitsustest, siis ei saa olla sissetulek ainsaks motivaatoriks juhtivale tööle või riigikogusse pürgimisel. Pealegi - NB! - ma pole üldse kindel, et "suur(em) vastutus" on juhtiva ametikoha peamine tunnus. Selle nn vastutuse suurekspuhumisga püütakse õigustada ühiskonna kihistumist, ei muud. Ärgem unustagem, et on olemas ka võim ja sotsiaalne staatus ning nendest tulenev eneseteostusevõimalus (boonused, mis tegelikult peaksid vastutuse "tariifi" tõsiselt kärpima :)) . . Vastutusest kui koormast on seda vähem mõtet rääkida, mida kõrgemale hierarhias inimene suudab ronida.

Samas usun, et miinimumpalgast ca 2,8 korda kõrgem miinimummäär ja palgalae puudumine tavatöötajate jaoks motiveeriksid inimesi täitma tavapärasest suurema sisulise vastutusega ametikohti (päästjad, meditsiinitöötajad, sotsiaaltöötajad, pedagoogid, politseinikud jt üldnimetajaga "hoolitsus inimese, tema julgeoleku ja tuleviku eest")

link: www.rahvakogu.ee/points/2013-alatasustamine-ja-uletasustamine-paika

Jaanus Nurmoja
22. jaanuar

Lähem selgitus on viidatud blogis

Kahjuks pole ettepaneku põhivormis lingilahtrit ja tekstialas ei moodustu aadressist automaatselt linki, seetõttu postitan lingi ka pooltargumendi vormis.

link: jaanus.nurmoja.net.ee/?p=586

Jaanus Nurmoja
08. jaanuar

Alatasustamine ja ületasustamine paika

Kuidas juhtivtöötajate ülemise ja tavatöötajate alumise palgapiiri määramine käiks? Kas juhtivtöötaja alumise palgapiiri mitte kehtestamine motiveeriks inimesi piisavalt suurema vastutusega ametikohti täitma?

Olav Kersen
21. jaanuar