Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Toomas
Vernik
08.01.2013

Riigikogulase haridustase

Riigikokku kandideerija haridustase minimaalselt magister või sellega võrdsustatud haridus.

Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Portree___delfist Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing A1474685_copy Aa0314305 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Missing Katrin_pere Missing Ott_profiil
Img_1828_-_copy Missing Missing Missing Missing Missing Imgp0026 Missing Marektamm-5 Missing Missing Widescreen_(8)_3 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Snapshot_20130107_1 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Pigem toetan

Praktiliselt kõigil ametitel on pädevus- ja haridusnõuded. Riigi juhtimise oleme aga andnud isikute kätte, kellele mingeid nõudmisi ei esitata. Sisuliselt võib pragu algharidusega inimene koostada seadusi. Võibolla on magistrikraad kõigilt saadikutelt palju nõutud, aga teatav haridusnõue võiks kandidaatidel olla.

Ott Köstner
18. jaanuar

Aga kuidas ta läheb põhiseadusega vastuollu?

Seadusega võib teha piiranguid! Ka kõrgematele riigiametnikele esitatakse haridusnõue ja see pole kuidagi põhiseadusega vastuolus. RKVS § 4 teeb piirangu teovõimetutele, süüdimõistetutele ja vanglakaristust kandvatele. Seadus piirab ka kaitseväelaste passiivset valimisõigust. Ka keeleoskuse nõue on seadusega kehtestatud piirang. Ka pankrotis olevat isikut võib keelata kandideerimast jne. Seega ei ole haridusnõue iseenesest põhiseadusevastane, kui selline tsensus kehtestatakse ja selle kehtestamine korralikult motiveeritakse.

Urmas A r u m ä e
08. jaanuar

võiks hoopis demokraatia peale mõelda

Äkki liiguks hoopis demokraatia poole ja teeks kuidagi nii, et kõiks saaks valida kedagi selliselt, et nende veendumused esindatud oleks.

Selline tingimuste seadmine, milline peab olema et kandideerida (või riigikogus olla) ei meeldi mitte.
Lõpetame sellega, et õige kandideerija peab ka õigest parteist olema.

Lisaks ei näe küll ühtegi mõtet, miks suvalisel alal magistrikraad teeks paremaks rahvaesindajaks.
Kui meil oleks demokraatia, siis käiks nii, et ise saaks valida selle järgi. Kui oleks oluline , et kandidaadil on magistrikraad, siis ka hääletad sellise poolt, kellel on magistrikraad.

Niiet äkki muudaks asju selle poole, et riigikokku jõuavad need, keda valime. Siis saab rahvas ise otsustada selle üle, kas magistrikraad on oluline.

Marko Puurmann
12. jaanuar

Magister ei võrdu mõistusega

Toomas sinu mõte on,et olgu pelegi loll aga peaasi et on diplom! Diplom ei tee inimesest mõlemis võimelist inimest Ja enamus magistreid on eluvõõrad kitsarinnalised nohikud kes on praeguste hambutute kodaniku vaenulike , lollide seaduste autorid!

Andres Selg
10. jaanuar

Kiirus vs Jõud.

Mitte ükski haridus ei ületa kogemusi- seda näeb ka täna igal alal! Piltlikult: mitte sõnad vaid kaikad teevad haiget. Suuremaks näitajaks peaks nimetatud ametis olema aatelisus, mingis vallas. Lahutamatu osa peab olema kindlasti ausus, ka negatiivne!

Kõu Repnau
09. jaanuar

põhiseadusevastane piirang kodanikuõiguse teostamiseks

Kandidaadi haridustee võiks olla valijatele teada. Ent haridustsensuse kehtestamine läheks vastuollu põhiseadusega. Sealt edasi võiks keegi - kes näiteks hindab raha tähtsamaks kui tarkust - teha ettepaneku, et vaesed ei tohiks kandideerida. Et kui on nii loll, et pole osanud raha teenida, siis kuidas ta saab Riigikogus teiste esindamisega hakkama jne. Ja parafraseerides üht tarka inimest: ma tean paljusid väga tarku inimesi, kellel puudub ametlik kõrgharidus, ent tean ka väga paljusid lolle, keda pole suutnud harida isegi parimad ülikoolid.

Olari Koppel
08. jaanuar

Haridus ja haritus on 2 ise asja

Olen näinud väga paljusid edukaid ettevõtjaid, kellel on põhikooli haridus ning samas olen näinud mitme kõrgharidusega turvamehi ja soomes koristajaid ning ehitajaid. Kõrgkooli diplom ei tee veel inimesest inimest, kui tal puudub oma mõtlemine ning nägemus asjadest. Kooris hulguda oskavad ka hundid metsas, kuid oma peaga mõtlemist on vaja poliitikas ning Eesti asja edasi viies.

Ülari Metsaveer
08. jaanuar