Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Andrus_indrek_aija_p%c3%a4rnu_rand_1 Andrus
Kallastu
08.01.2013

Muuta väljatöötamisel olev seadusandlik tekst täielikult läbipaistvaks

Eestis toimub rahva osalemine seaduste ja muude avalikku tähendust omavate dokumentide väljatöötamises eelnõude avaliku konsulteerimise vormis lehe http://www.osale.ee kaudu. Tänapäeva Eesti kodanikuühiskonna suurenenud teadlikkuse taustal ei saa seda võimalust pidada enam piisavaks.

Minu ettepaneku sisu on astuda senisest konsulteerimise praktikast samm kaugemale ning avada kõigile Eesti Vabariigi kodanikele võimalus
1. otseselt osaleda seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu otsuse või muu avaliku tähendusega dokumendi (arengukava vms) teksti väljatöötamises, mis tähendab võimalust teha otse teksti endasse selle väljatöötamise faasis parandusi ja täiendusi;
2. kommenteerida ja hinnata teksti ennast ning selle väljatöötamise protsessi tekstiga lahutamatult seotud arutelulehel;
3. näha kõiki teksti loomise hetkest peale tehtud parandusi, täiendusi ja hinnanguid ning nende autoreid.

Teksti väljatöötamiseks määraks seadusandliku initsiatiivi õigust omav isik või kogu (president, riigikogu, valitsus, ministeerium, kohalik omavalitsus, seaduses ettenähtud suurusega kodanike rühm või muu isik või kogu) administraatori, kelle ülesanne on muuhulgas
1. aktiivselt vedada teksti nii sisulise kui ka vormilise väljatöötamise protsessi, täiendades viivitamatult teksti uute osadega vastavalt sellele, kuidas on teksti kohta teinud otsuseid komisjonid ja muud poliitikute ja/või ametnike ja/või spetsialistide kogud;
2. korraldada võimalikult kõigi huvirühmade väljaselgitamist ja nende arvamuste kaardistamist alternatiividena;
3. vastutada teksti kavandi kallal toime pandud ilmsete vandalismiaktide kohese likvideerimise eest;
4. valvata eraelulise teabe ning riigi- ja ärisaladuse kaitsmist teksti väljatöötamise käigus;
5. vahendada infot teksti väljatöötamise protsessi kohta meediale, et ükski võimalik huvirühm ei jääks teksti väljatöötamisest kõrvale;
6. jälgida teksti koostamise protsessi püsimist ajakavas ning õigeaegset üleandmist riigikogule.

Kodanike otsene kaasamine seadusandlike tekstide väljatöötamisse suurendaks riigivõimu legitiimsust ning lähendaks üksikisikuid riigile.

Kuna täielikku läbipaistvust ükski Eesti Vabariigi seadus ei keela, on võimalik, et selle põhimõtte rakendamiseks seadusandlike tekstide väljatöötamisel pole vaja teha suuri muudatusi juba kehtivates seadustes või riigivalitsemise põhimõtetes. Ka tehniliselt oleks vaja vaid täiendada ja ajakohastada juba olemasolevat kodanikualgatuse portaali http://www.osale.ee

Nologo Aa0183157 A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Missing Jaanus_nurmoja_2012_ruut Missing Missing Missing Missing Marektamm-5 Missing %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Photo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Nagunagu Pilt028 Missing Vello Missing Missing Missing Missing Missing Facebook Kass_ja_mnp_x Missing Missing Lauri_m6ek Jaak_haud Heli_koit Missing Missing Missing Untitled Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Aarekasemets_lse_sociology100
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Jah, koos mõjude analüüsi nõuetega

Küsimus on kuidas tagada keerukamate regulatsioonide (nt koosmõjus EL direktiivid, arengukavad, seadused, määrused, kultuur:) kompleksne sotsiaal-, majandus-, keskkonna-, julgeoleku-, haldus- ja eelarvemõjude analüüs. Vt avaliku teenistuse veebis olevate e-õppe vahendit (link allpool) ja Justiitsministeeriumi õiguspoliitika veebilehel olevaid materjale.
Tundub, et realistlikum on probleemide anaüüs ja eelnõu ideekavandi algatamise võimalus, sellele e-hääletusega toetuse kogumine ja pärast täendavat ekspertide poolset mõjude eelanalüüsi (ülikoolid, Praxis, Centar, Sisekaitseakadeemia jt) nt Riigikogu või vastava ministeeriumi poolt seaduseelnõu ja seotud arengukavade=eelarveridade muutmise algatamine (...)

link: www.avalikteenistus.ee/projekt/kursus1/index.html

Aare Kasemets
10. jaanuar

Lihtsalt ja valutult teostatav ettepanek

Samasugust süsteemi kasutatakse vaba tarkvara arenduses, kus igaüks võib programmi teksti kopeerida ja täiendada. Lisaks sellele on võimalik teha algse programmiteksti autorile ettepanekuid oma muudatuste kaasamiseks algsesse teksti. Neid ettepanekuid on omakorda võimalik kommenteerida ja põhjendada. Kogu asja tulemuseks on hulk ühe teksti eri muudatustega harusid ja mingid autorid, kes teevad nii palju adekvaatseid muudatusi, et teised muutjad hakkavad enda muudatusi nende tekstidesse pakkuma. Niimoodi kujuneb välja hoomatav hulk konkureerivaid tekstiharusid, millest mõned hääbuvad, aga mõned jäävad kasutajate heakskiidu tõttu püsima. Sakslased on sellega juba kodanikualgatuse korras hakkama saanud, aga see eeldaks riiklikku toetust, mida oleks Eestis võimalik realiseerida: http://www.wired.com/wiredenterprise/2012/08/bundestag/

link: github.com/

Märt Põder
09. jaanuar

Realiseeritav,

samuti pooldan ideed, ent kardan, et protsess võib tõepoolest üle pea kasvada. Samas selgub ikkagi õige pea, kes teemat valdab, kuidas kommenteerib/põhjendab või kes lihtsalt kiusu ajab. Kui kõik on avalik, mitte anonüümne, sunnib seegi konstruktiivne olema. Veelkord - põhimõte tervitatav.

Haralt Rahupõld
09. jaanuar

Suurepärane arenguperspektiiv

Kui rahval on olnud võimalus osaleda seaduse välja töötamises, on ta ka seaduskuulekam.

Meelis Kaldalu
21. jaanuar

Hea ettepanek, ent...

... selle teostamine võib põrkuda ületamatutele asjaoludele. Kui alustada kõige lihtsamast, siis võimaldab see süsteem vaenulikult meelestatud inimestel torpedeerida või vähemalt pidevalt segada seadusloomet. Teiseks võib see mõne tundliku seaduse puhul anda tulemuseks tuhandete inimeste osaluse teksti redigeerimisel, mis paratamatult võrdub selle muutumisega haldamatuks. Kolmandaks eeldab seadusloome üldreeglina siiski mõningaid erialaseid teadmisi (olgu või juriidilise sõnavara) tundmist ja päris kõhutunde pealt sisukat seadust ei kirjuta. Niisiis ma ise eelistaksin miskit leebemat varianti, nt võimalust valmivat seadust veebist vaadata ja edastada oma kommentaare vms. Kuid idee suund on mu meelest õige.

Marek Tamm
08. jaanuar