Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Img_9504 Liia
Hänni
09.01.2013

Ettepanek seadustada avatud poliitikakujunduse ja õigusloome põhimõtted

Kodankud saavad valimiste vahelisel ajal avaliku võimu tegevust mõjutada, kui selleks on olemas selged õiguslikult mehhanismid. Eelkõige tuleb otsustusprotsessid teha jälgitavaks ja tagada avalikkusele võimalus esitada omapoolseid ettepanekuid ettevalmistamisel olevate eelnõude kohta.

Üleminekut avatud õigusloomele näeb ette ka 2011. aastal Riigikogu poolt heaks kiidetud „Õiguspoliitika arengusuunad aastani 2018“, mille rakendamine ei edene piisava tempoga. Seda ilmestab eelnõude infosüsteemis http://eelnoud.valitsus.ee toimuv, kust on näha, et enamasti jõuavad eelnõud veebikeskkonda alles kooskõlastamise faasis. Avalikule konsultatsioonile osalusveebi www.osale.ee jõuavad üksikud eelnõud, kuid ka sellest on vähe kasu, sest siiani puudub avaliku konsultatsiooni mõistel õiguslik sisu. Avatud õigusloome seisukohalt ja poliitilise korruptsiooni vältimiseks on väga oluline teha eelnõude konsultatsiooniprotsess veebis jälgitavaks, avalikustades kõik laekunud ettepanekud ja toimunud kohtumiste kokkuvõtted. Praegusel kujul, kus osalusveebis ripuvad üksnes konsulteeritavad dokumendid ja üksikud keskkonda sisestatud arvamused, ei ole asjal mõtet.

Seni on eelnõude ettevalmistamist käsitletud peamiselt ametkondade sisemise asjaajamisena, milles väliste osapoolte informeerimine ja nendega konsulteerimine on hea tava, aga mitte kohustus. Avaliku teabe seadus näeb küll ette eelnõude avalikustamise veebis, kuid alles enne nende vastuvõtmisele esitamist. See ei ole piisav tagatis avatud õigusloomeks ja poliitikakujunduseks. Seepärast esitan ettepaneku välja töötada muudatused seadustes ja täitevvõimu õigusaktides, mis tagavad kodanikele õiguse ja võimaluse olla informeeritud avaliku võimu otsustusprotsessidest ja neis osaleda.

200307_5727813797_7209_n Urmokybar_net A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Missing Missing Missing Missing Missing Marektamm-5 Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 Missing Mina_10dd Missing Missing Andrus_indrek_aija_p%c3%a4rnu_rand_1 _dr_0296 Missing Missing Missing 2006_0327esimesed0021 Missing Missing Missing Missing Missing Img_3390 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Nagunagu Missing Pilt028 Missing Missing Missing Missing Kristina_2 Missing Missing Missing Andres_base Missing Harda_(5) Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Missing Missing Missing Lauri_m6ek Jaak_haud Missing Missing Missing Missing Picture_030 Missing 1136384 Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Aa0114715 Missing Missing Voyag Missing Minuesinemine
Mina_10dd
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Avalik seadusloome.

Praeguse praktika järgi sehkendavad ministeerimite politilised ametnikud eelnõude tekstid valmis ja alles siis ilmuvad need nähtavale.Teen ettepaneku,et enne seaduse (või seadusemuudatuse) eelnõu kokkukirjutamist arutataks riigikogu komisjonides eelnõu teesid läbi.Siis teesid avalikustataks,et kodanikud saaksid teha ettepanekuid teeside täiendamiseks või muutmiseks.Rahvalt tulnud ettepanekud peab komisjon läbi vaatama ja alles siis tohib hakata eelnõu tekti kirjutama.Niisugune kord peab olema kohustuslik.See aeglustab küll pisut seadusloome protsessi,aga mäng väärib küünlaid,sest nii kujunevad tasakaalukamad seadused ja seaduste ostmise oht jääb väikesemaks.

Toivo Kalmo
10. jaanuar

eelnõu esitamine seaduse terviktekstina

Eelnõud on EISis kättesaadavad küll, kuid need vormistatakse nii, et inimene peab lisaks eelnõule võtma kõrvale kehtiva seaduse teksti, et aru saada, mis sätet siis muudetakse ja kuidas see pärast muudatust hakkab välja nägema. Ma olen palju aastaid eelnõudega tegelenud, kuid see võrdlemine on isegi mulle aeganõudev. Eelnõude kohta arvamuse avaldamist lihtsustaks (ja seega soodustaks), kui eelnõu esitataks (ka) õigusakti lõpliku terviktekstina.
Tõsi, seletuskiri küll mõnevõrra abistab ülevaate saamisel, kuid sissejuhatavas osas on kirjas vaid eelnõu põhimuudatused. Kuid tihti on ka näiliselt pisikestel muudatustel olulised tagajärjed.

Maris Juha
17. jaanuar

Avatud valitsemine on mõistlik suund

Sel teemal avanes aasta lõpus ka uus infosait rahvusvahelise koostöövõrgu avatud valitsemise partnerlus raames. Selles on plaanis esitada erinevaid näiteid Eestist ja mujalt ilmast kus midagi huvitavat on ära tehtud.

link: www.avatudvalitsemine.ee/

Henri Laupmaa
09. jaanuar

Info avaldamine on lihtne!

Kui eelnõust on olemas kasvõi kavand (väljatöötamiskavatsus, kontseptsioon), siis peaks see olema avaldatud ja veebis kergesti leitav.
Tehnoloogilisi takistusi pole, kanalid on olemas.

Hille Hinsberg
09. jaanuar

Kaasamine ja kodanikuharidus

Kui kodanikule on eelnõu kättesaadav alles sisuliselt valmiskujul, on kodanik eemale jäetud ka pikast protsessist, mille käigus tutvutakse taustinfoga, koguneb poolt- ja vastuargumente, toimub sisuline arutelu. Juba valmis produktile adekvaatse hinnangu andmine ja seisukoha sõnastamine selle suhtes võib olla väga raske. Sellega võib kaasneda ka otsustajate poolt teatav alavääristav suhtumine "kodaniku häälde", mis nii mõneltki võtab julguse ja soovi osaleda otsustusprotsessides. Digiajastu on teinud kättesaadavaks tehnilised vahendid selleks, et igaüks saab olla kaasatud protsessi igas etapis - algatamisest kinnitamiseni, seega tuleb neid võimalusi kasutada.

Katrin Väljataga
11. jaanuar

Loomulikult on siin kohti mida toetada , kuid ...

Teie ise olete nii kaua selle poliitsupi sees olnud ning saate väga hästi aru et praegu on tegu lihtsalt järgmise paberipatsaka koostamisega mida keegi hiljem isegi meenutama ei hakka. Tänase poliitmaastiku üks põhihädasid on see et meie poliitikud isegi isiklikul inimtasandil ei suuda väärikalt ennast üleval pidada ega kinnipidada ühiskonnas ajaloo jooksul väljakujunenud tavadest ja käitumisreeglitest. Aga parteis olles tekib karjasündroom mis "katuse" üldse neil täiesti sassi ajab.
Lugupeetud pr. Hänni - ka Teil tuleks aeg-ajalt ennast peeglist vaadata ja tõdeda et ka Teie poliitilise kärjääri jooksul on mitte üks möödalaskmine ning nn.poliitilise karjaga kaasajooksmist. Vastasel korral ei oleks Teie veel täna poliitkas ja ka ühiskond oleks hoopis teine. Alustage isiklikel tasanditel ning muutke eelkõige ennast. Aga muidu meie tänased poliitnapoleonid tahavad Maailma muuta.

Aivo Peterson
09. jaanuar