Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Raul_rikk Raul
Rikk
07.01.2013

Seaduste üle peaks saama iga kodanik ise hääletada või häält delegeerida

1. Mulle ei meeldi valida isiku kaudu erakonda. See on liiga ebamäärane. Ma soovin näha selgemalt, kuidas minu hääl mõjutab igapäevast elu.
2. Mulle ei meeldi olla seotud valimiste kaudu ühe erakonna ideoloogiaga 4 aastat. Elu on mitmekülgsem kui ühe erakonna ideoloogia.
3. Samas soovin ma ühiskondlikus elus kaasa lüüa nii palju kui võimalik nendes valdkondades, mida ma tunnen. Nendes valdkondades, mida ma ei tunne, sooviksin ma oma hääle anda inimesele, keda ma usaldan.
4. Infoühiskonnas on võimalik tehnoloogiliste lahenduste kaudu kaasata kodanikke palju enam kui kunagi varem. Me võiksime neid võimalusi ära kasutada.

Väga üldiselt kirjeldades võiks süsteem olla selline:
1. Igal kodanikul on õigus iga seaduse üle ise elektrooniliselt hääletada (1 mandaat).
2. Igal kodanikul on õigus oma hääl delegeerida teisele kodanikule, keda ta usaldab (teine isik saab 1 mandaadi juurde, kui ta on sellega nõus). Erinevate otsuste puhul võib hääle delegeerida erinevatele isikutele.
3. Kui inimene ei soovi olla ühiskondlikult aktiivne, võib ta oma mandaadi kõikide otsuste osas delegeerida mingiks kindlaks ajaks mõnele teisele isikule või erakonnale.

Aa0183157 A62e1066272807ba0c679df32ca7eeb7 Raul_rikk Facebooki_uus_pilt Missing Missing Missing Missing Missing Missing Ott_profiil Missing Missing Missing Missing Missing Alari_synna_profiil_v%c3%a4ike_mv_yp Missing Il_fullxfull.340947046 Missing Missing Missing Missing 39107090296 2a80e3e0-9a19-4cc0-bf6f-14e3ab8a717a Mati Missing Missing Missing Missing Missing Urmas_arum%c3%a4e7 Missing Missing Missing Missing Imgp0026 Missing Missing Dsc_2605 Missing Missing Missing Missing Showpic3.php Liivad%c3%bc%c3%bcnid Missing Missing Missing Missing Tonis_tyyr Missing Missing Missing Missing Missing Img_7421 Missing Missing Missing Missing Photo Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_002 3e607c4 Missing Missing Mina Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Ogaaam8opwvcvkwujwuogeeofgl4nb0lb4-99pl2rwikqpmyd4tjjpik9atyylxstwkrk1gxprmwxuvzcqoxtqly08kam1t1ugq56lmm1_6b7gi0ffw8vcwuksd4 Missing Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Pilt028 Missing Missing Missing Missing Missing Foto_padova_padova_europeade_2012_05_35 Missing Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Missing Lauri_m6ek Jaak_haud Heli_koit Missing Missing Missing Missing Missing Photo Missing Missing Missing Missing Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mati2 Missing Missing Missing Missing Missing 312059_256700954361669_6286429_n Missing
Missing Rainern%c3%a4gu Missing Missing Kaarel2011_1_ Marektamm-5 35847_1460452522091_1556774901_1137943_381776_n Missing Missing Missing Missing 2467012 Missing Missing Missing Nagunagu Missing Ohmmmm Missing Missing Missing Missing Avatarmore Missing Missing 2006_0327esimesed0021 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Mõtteid...

Esitasin Rahvakokku ettepaneku, mis hõlmab ja sünteesib ideid haldusreformist, liquid democracy'st ehk virgatsvõimust, parteinimekirjade asendamisest lihtnimekirjaga, ja mõnest asjast veel. Vaielgem!

link: www.rahvakogu.ee/ideas/1125-51-liikmeline-riigikogu-50-liikmeline-maakogu

Meelis Kaldalu
22. jaanuar

FIRST IN CLASS

Vastavasisuline vabatarkvara juba areneb! Eestil on suur võimalus olla teerajaja

link: en.wikipedia.org/wiki/LiquidFeedback

Meelis Kaldalu
07. jaanuar

Vastus Mati Määrits'ale

Tõenäoliselt kujuneks olukord selliseks, et inimesed tõesti ise ei hakka iga seadusega ennast kurssi viima. Oluliseks muutub see, kellele oma hääl delegeeritakse.
Häält võiks saada delegeerida valdkondade kaupa (lisaks muudele variantidele) - sotsiaalvaldkonna oses ühele, riigikaitse osas teisele, haridusteemade osas kolmandale jne.
Otsustajate (mandaatidega hääletajate) kujunemine muutuks üheks olulisemaks poliitiliseks teemaks. Parteid peaksid sel juhul kõvasti tööd tegema, et inimestele selgitada oma põhimõtete eeliseid. Samuti kerkiksid esile inimesed, kes ühiskonna arvamusliidritene omaksid kindlates valdkondades autoriteeti. Sidusus poliitikute ja rahva vahel kasvaks.
Samuti oleks tagasiside vahetu - kui mulle selle inimese seisukoht ei meeldi, kellele ma oma hääle delegeerisin, muudan ma oma "delegaati".

Raul Rikk
10. jaanuar

Super idee

Väga hea idee. Ei näe sisulist põhjust, miks selline süsteem ei võiks toimida kui meil on olemas tehnilised võimalused ja lahendused, asjatundlikud inimesed, kes tunneksid palju paremini arutatavaid teemasid. Sisuliselt sillutaks selline lahendus tee palju odavamale, aga samas efektiivsemale seadusloomele kui parlamendi põhine lahendus. Kokkuvõttes muudaks see parlamendi ja ka erakondade rolli täiesti teisejärguliseks ja koguni mittevajalikuks. See idee on ühtaegu väga hea kui ka niivõrd revolutsiooniline, et aktiveerib kindlasti tugeva vastureaktsiooni. Mis puutub vastukommentaarides esitatud momentidesse, siis enamus inimesi ei suhestu enamustesse riigikogus arutatavatesse asjadesse (ega peagi otseselt suhestuma). Nii ehk teisiti annab valija oma mandaadi kellelegi. Olemuslikult ei ole vahet, kas ta teeb seda traditsioonilistel valimistel iga 4 aasta tagant või antud moel. Häälte ostmise oht on olemas mõlemal juhul.

Taavi Miku
08. jaanuar

Erinev kompetents

Väga õige põhimõte eristada, mis alal kellele ma soovin oma mandaati anda. Pole usutav et üks esindaja (rahvasaadik) on asjatundlik kõigis küsimustes (nt. keemik Riigikogu sotsiaalkomisjonis). Mina tahan ka delegeerida oma mandaati eri valdkondades eri inimestele, kel arvan sel (kitsal) alal olema parimad teadmised. Tõesti see oleks samm parema demokraatia suunas.

Mario Vilbiks
07. jaanuar

Otsedemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioos

Seda süsteemi ei ole muidugi realistlik rakendada 2 kuu või 2 aastaga. Oluline on suund - kas me jätkame infoühiskonna kontekstis põhjendamatu esindusdemokraatiaga või liigume otsedemokraatia suunas.

Raul Rikk
08. jaanuar

See oleks demokraatia 2.0 kui kitsaskohtadele leida lahendus

Tuleks lahendada kitsaskohad, nagu:
- kuidas vältida häältega kauplemist
- kuidas ma saan mind huvitavate teemadega kursis olla, ilma igat istungit jälgimata ?

Alar Mäerand
09. jaanuar

Hääletamine oleks sel juhul kohustuslik

Selle süsteemi puhul võiks hääletamine olla kohustuslik. Nii tekib olukord, kus inimene hääletab kas ise või on selle kellelegi delegeerinud. Vastutustunne kasvab.

Raul Rikk
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios...

link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1

Märt Põder
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios...

link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1

Märt Põder
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios...

link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1

Märt Põder
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios...

link: www.kuku.ee/?pid=24&nid=6058&jsback=1

Märt Põder
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult suuremat aktiivsust kui praegu

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus. Rääkisin Saksamaa Piraadipartei kogemusest sellise süsteemiga Kuku raadios...

link: pir.at/intervjuu

Märt Põder
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult praegusest suremat aktiivsust

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus.

link: pir.at/intervjuu

Märt Põder
08. jaanuar

Ei nõua kodanikult praegusest suuremat aktiivsust

Osalusdemokraatia ja esindusdemokraatia sümbioosimine lahendab pidava kaasalöömise probleemi. Kodanikud võivad oma delegeeringu anda ka valimistel nagu praegu, aga seda hiljem dünaamiliselt e-keskkonnas muuta. Üliaktiivsuse ja sellega kaasneva ebastabiilsuse vastu võib süsteemi lisada piiranguid (nt korduvad kinnitused, etteteatamised delegeeringute muutmiseks vms), et muutmine ei toimuks ka liiga umbropsu ning selle probleemi lahendamine on pigem tehniline küsimus.

link: pir.at/intervjuu

Märt Põder
08. jaanuar

Osalusdemokraatia vorm

Sama ideed kandis ka e-erakonna tehniline platvorm

Kui seda rakendada kõikidele seadustele, siis see ei toimiks - rahvas enam igapäevast tööd siis teha ei saakski, küll aga võiks see olla rakendatud kogu rahvast puudutavate seaduste puhul. Tookord arvestasime, et ca 20 seadust võiks olla see piir aastas. Ja toimiks see läbi veebi analoogselt osale.ee -le, kuid täiendustega: inimesed on end eelnevalt registreerinud ja ära grupeerinud, millised valdkonnad huvi pakuvad ja seejärel saavad vastavasisulise teate postkasti, kus kutsutakse arutelule. Arutelu toimub veebis, kus on olemas nii poolt kui ka oponeeriv seisukoht vastava ala spetsialistilt ja siis pannakse see hääletusele. Iga inimene saab hääletada ID kaarti kasutades.

link: www.e-erakond.ee

Mati Vã„ã„rtnã•u
07. jaanuar

Delegaadidemokraatia on terviklik lahendus

Juhin tähelepanu, et on olemas selline delegaadidemokraatia liik nagu valgdemokraatia, mis juba lihtsalt hääletussüsteemi muudatuste kaudu kutsub esile hulga tagajärgi, mida Rahvakogu ajurünnak peaks saavutada üritama. (Muide, palun vabandust rämpsuga selle ettepaneku all, tegemist oli mingi Rahvakogu veaga. Elektroonilises hääletussüsteemis peaks sellised vead olema välistatud, aga kas see on saavutatav?) Kirjutasin valgdemokraatiast täpsemalt oma blogis...

link: boamaod.github.com/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/

Märt Põder
18. jaanuar

Häälte müümine pole delegaadidemokraatia probleem

Hääli saab müüa ja osta ka praeguse esindusdemokraatia korral ja see on karistatav. Tavavalija häälte ostmine on seejuures riskante ja suhteliselt tulutu ka praeguses süsteemis. See jääb samamoodi ka delegaadidemokraatia raames. Superdelegaatide (vt mu blogiartiklist) korruptsioon on aga täpselt samasugune probleem nagu praeguste parlamendisaadikute jt korruptsioon. Seega ei pea ma häälte müümise argumenti kuigi tugevaks. Kuigi häälte müümine võib muutuda raskemini kontrollitavaks, ei toimu sellega seoses kvalitatiivset muutust. Võib ka argumenteerida, et kui rahva otsusest tõesti midagi sõltub, siis muutub ka hääle müümise ühiskondlik hukkamõist teravamaks ja see võib müümise mõningase lihtsustumise kompenseerida. Mõningat taustainfot delegaadidemokraatia kohta võib leida ka mu blogist...

link: boamaod.github.com/blog/2013/01/18/demokraatiate-yhitamisest/

Märt Põder
18. jaanuar

Parem süsteem

Veel parem valimste ja hääletamiste süsteem on kirjeldatud selle lehel!

link: www.facebook.com/pages/Parem/391121987632037?notif_t=page_new_likes

Tarmo Kaldma
07. jaanuar

Tehnoloogia võimaldab täna riigijuhtimise...

...igale inimesele koju kätte tuua. Eriti Eestis tänu nii laialt levinud isikutuvastusplatvormile. Lisaks ülalolevatele mõtetele ja e-erakonna ideedele on käesolevas Rahvakogu keskkonnas ka osalusdemokraatia põhimõtteid kasutatud. Kogu see funktsionaalsus ja ideed kokku panna ning koos realiseerida, saamegi osalusdemokraatial põhineva riigijuhtimise mehhanismi, mis võiks tänasel tehnikaajastul juba täiesti loomulik riigi areng olla.

Asse Sauga
07. jaanuar

Poliitikud ja erakonnad võiksid ju alles jääda.

Inimesed ju ikka usaldavad edasi poliitikuid. Delegeerivad oma hääla näiteks majandus küsimustes härra Ligile. Enim hääli saanud inimesed võivad ju ka toompeal edasi aega veeta.
Üldiselt ma siiski toetan, seda ideed ainult juhul kui me siiski alguses vaid katsetaks seda nt 75% riigikogu ja 25% rahavas, enda delegeeritud- või oma isikliku häälega. Samas paistab, et tugeva poolehoiuga inimesed, näiteks lp. Savisaar, saab siis poole rohkem võimu juurde, juhul kui ta peaks riigikokku otsustama minna. Suurte Eestile kahjulike seaduste vastuvõtmise eest pakuks veel kaitset kui saaks enda häält ka tagasi tõmmata kuni seaduse jõustumiseni. Ilmselt aitaks ka vähendada häälte müümist.

Hardo Kampus
11. jaanuar

Toetus on olemas, hakkame analüüsiga juba pihta.

Et idee üle arutelu paremini korraldada siis on loodud Facebooki leht, mille abil saab arutelu paremini koordineerida. Facebooki lehel on ka link Google Drive dokumendile kus saame konkreetseid ettepanekuid formuleerida.
Teeme veebruaris algavaks analüüsiks korraliku eeltöö juba ära!
Google doc asub siin https://docs.google.com/spreadsheet/ccc?key=0Ap_wcFGs4MS6dFl6QmtGMWZUajc4TS1hNXcwcU5jQlE#gid=0

link: www.facebook.com/pages/Rahva-h%C3%A4%C3%A4l-Riigikokku/290979994337861

Margus Pala
10. jaanuar

Virgatsvõim

Pakun kirjeldatud võimusüsteemile omalt poolt eestikeelse nime - virgatsvõim.

ÕSi andmetel tähendab virgats erikäskjalga, kuid meile enam tuntud on vast selle sõna kasutus neurokeemias.

Neurotransmitter ehk neuromediaator ehk virgatsaine on keemiline aine, mille abil neuron (närvirakk) edastab keemilise sünapsi kaudu närviimpulsi teisele (närvi)rakule.

Sellisel puhul neuron on yksikisik, aju on yhiskond, ning virgats on delegeerimisi võimaldav süsteem kui selline, mis võimaldab ühe raku (inimese) impulsi (arvamuse) teisele yle kandumist.

link: www.fb.com/ifoundu

Meelis Kaldalu
21. jaanuar

Eesrindlik, revolutsiooniline, sügavalt demokraatlik

Väga hea idee. Ei näe sisulist põhjust, miks selline süsteem ei võiks toimida kui meil on olemas tehnilised võimalused ja lahendused, asjatundlikud inimesed, kes tunneksid palju paremini arutatavaid teemasid. Sisuliselt sillutaks selline lahendus tee palju odavamale, aga samas efektiivsemale seadusloomele kui parlamendi põhine lahendus. Kokkuvõttes muudaks see parlamendi ja ka erakondade rolli täiesti teisejärguliseks ja koguni mittevajalikuks. See idee on ühtaegu väga hea kui ka niivõrd revolutsiooniline, et aktiveerib kindlasti teatud status quo'st huvitatud kildkonna, kes hakkab sellise lahenduse teostumisele aktiivselt kaikaid kodaratesse loopima.

Taavi Miku
07. jaanuar

Milleks meile siis üldse parlament?

Kui isegi riigikogulased ei suuda kõigi menetluses olevate eelnõudega kursis olla ja usaldavad otsust tehes juhtivkomisjoni või fraktsiooni seisukohta, ei kujuta tõepoolest ette iga seaduse hääletamist pakutud moel. Rahvahääletusele võiksid siiski minna kõige olulisemad seadused - need, mille vastuvõtmist Riigikogu mõnel põhjusel blokeerib.

Mati Määrits
10. jaanuar

Olen vastu vastuolijatele.

Teie argumendid püüavad väita, et tänases korras nimetatuid asju ei juhtugi? Juhtub ja palju kontrollitumal viisil. See vastu, toodud idee kannab endas just seda vajaliku: pole võimalik sellist massi ja hajali asuvat häält kontrollida! Mida kellele müüa? Asi on ju isikuliselt seotud ning tõestatav.
Tekib tunne nagu oldaks kivistunud mõtlemisega. Palun mõista, midagi peab muutuma ja rahva poole, kui lubate, siis põhiseadusliku rahvuse poole! Riik ei ole ettevõte vaid rahvusekogum! Mõistma tuleb hakkata asju nii nagu nad ka on.

Kõu Repnau
19. jaanuar

Liiga ebarealistlik

Kuigi idee on väga sümpaatne, siis lähtub eeldusest, et kõik kodanikud soovivad aktiivselt ja pidevalt kaasa lüüa ühiselu korraldamisel (s.t. poliitikas). Paraku (kahjuks) ei tihka sellele eeldusele alla kirjutada. Niisiis, mis saab olukorras, kus märkimisväärne osa ühiskonnast ei suhestu üldse selle süsteemiga, s.t. ei taha olla ühiskondlikult aktiivne, ent ei taha ka delegeerida oma mandaati kellelegi (s.t. ei viitsi sellega tegeleda)? Või kuidas tagada, et ei lähe nende "osavõtmatute kodanike" häältega suuremaks kauplemiseks? Seega kaldun ettepanekut siiski mitte toetama.

Marek Tamm
07. jaanuar

Praktikas tõhusal viisil teostamatu.

Ka aktiivne kodanik ei suuda kõiges mõistlikku arvamust kujundada, kõigega kursis olla. Ma hea meelega delegeeringi hea meelega oma hääle Riigikogu liikmele. Praegune süsteem kõigi oma puudustega on palju läbipaistvam, kui ettepanekus välja töödu. Kokkulepete-kokkumängude-ostu-müügi mured oleksid selle süsteemi juures suured.

Tõnu Jürjen
13. jaanuar

Hääled muutuksid odavaks kaubaks

Olen vastu, sest arvan samuti, et paljud hääled lihtsalt müüdaks maha.

Triin Rebane
16. jaanuar

Tekib võimalus müüa seadusi ostes kokku mandaate.

Võimalik oht millega tuleb arvestada on mandaadi müük. Kui sul on võimalik delegeerida oma hääl kellelegi edasi siis ma usun, et osa inimesi hakkaks neid kokku ostma odava raha eest ja siis müüma seadusi. Idee mulle meeldib lihtsalt teostus peab olema palju palju paremini ja põhjalikumalt läbimõeldud.

Hardo Kampus
07. jaanuar