Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Koostöö
Kogu
09.01.2013

Lastele hääleõigus

Ettepaneku autor Hans H Luik, saabus e-posti teel:
Kuna paremaid ideid demograafilise katastroofi vältimiseks ei ole, tuleks proovida Margus Tsahkna Riigikogus esitatud ideed laste hääleõiguse suhtes. Siiski peaks otsuse tegema tähtajalise, st näiteks 8 aasta möödudes tuleks riigikogu täiskogul uuesti hääletada, et soovitakse eksperimenti jätkata

Ott_profiil Missing Missing Missing Missing Img_1396-tinz Widescreen_(8)_3 Missing Missing Missing Agu_aef_seminaril Missing Missing Maikel_msn_49 Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Missing Missing Katrin_pere Missing Missing
Aa0105981_id_kaart Dsc_0299 Photo_6_ Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Imgp0026 Missing Missing Marektamm-5 Missing Missing Mina_10dd Missing Missing Top20 2012 Missing Missing Missing Missing 38210296521 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Alger Missing Missing Minaise Aa0314305 Missing Missing Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Snapshot_20130107_1 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Lauri_m6ek Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Imgp6928_daaliat_otsimas Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Mõte on hea aga valesti püstitatud!

Jätame lapsed valimistest eemale, las nad mägivad lastaias!
Anname aga vanematele lisahääled vastavalt laste arvule! - see oleks arutamist väärt ettepanek!

Valdo Kivi
22. jaanuar

Annab riigile parema suuna

Laste vanemad tajuvad vastutust inimese ja keskkonna eest paremini. Selline muudatus suunaks riigi valikuid hoolivuse ja arvestamise suunas ning väheneks enesekesksus.

Agu Kivimägi
11. jaanuar

Demograafilise katastroofi vastu selline meede ei aita

Küll võib olla mõte tuleviku kodanike kasvatajale riigi asjades täiendava sõnaõiguse andmisel.

Tarmo Kaldma
09. jaanuar

See on pika perspektiiviga positiivne otsus

Jutt on ikka sellest et vanemal oleks lapse eest hääl, mitte lapsel. Selles mõttes pealkiri on eksitav ja sellest tulenevad ka mõned vastuargumendid.
Üksinda elav inimene muretsb ainult enda eest. Lastega elav inimene pean muretsema mitme eest. Seega loogiline et tal oleks mitu häält.
Arvan et selline otsus aitaks kaasa et valitavates organiteks oleks rohkem inimesi kes arvestaks ka lastega.
Väga võimalik et sellise variandi puhul oleks ära jäänud selline amoraalne otsus, kus laste ja lasteaedade arvel tehti Tallinnas tasuta ühistransport

Ants Viiderfeld
11. jaanuar

Lapsed on täiskasvanutest ausamad.

Laste rikutuse aste on olematu, või siis kordi madalam täiskasvanute omast. Keskmine täiskasvanu oma rikutusastme juures hakkab skeemitama oma isikliku tulu eesmärgil, mille sarnased kavatsused lastel esialgu puuduvad. Seega näevad lapsed ühiskonda rohkem sellisena nagu see on. Lapsed tunnevad siira ja heatahtliku paremini ära. Mille vahel me siis lõppude lõpuks valime. Kui need ebamugavalt pikad keerukad seadusandlused, kus omakorda üks seadus katab teist, mis võimaldab advokaatidel nendega puzletada parima tulemuse saamiseks, siis kokkuvõttes valime ikka hea ja kurja, ehk ausa ja vale, või meeldiva ja mittemeeldivate isikute üle, kellel laseme endi üle valitseda.

Arno Jaago
10. jaanuar

järglastele mõtlemine on tulevikuvisooniga mõtlemine

eelkõige tuleb täpsustada ettepaneku sisu: laste hääl on ikka vanema lisahääl, mitte et imik isiklikult kedagi valiks. Laste eest vastutav vanem/hooldaja mõtleb üksikindiviidist erinevalt, ta peab pidevalt tegema kaugeleülatuvaid otsuseid, sest otsustest tulenev vastutusala lisaks 4-aastasele valimisperioodile ulatub kuni 18 aasta peale. Lisaks vanema otsustele peab valitud poliitik arvestama nn "laste häältega" enam, kui seda tehakse praegu. Valimistel saadav lisahääl vaevalt et kedagi rohkem sünnitama paneb, kuid õiguse saamine lisaks olemasolevatele kohustustele on ka ÕIGLANE. Mida muud me siin soovime, kui et muuta Eestit elamisväärseks maaks ka meie lastele ja nende järglastele. Sellele peab mõtlema täna, mitte homme. Antud hetkel on esindatud huvigrupid, on esindatud vähemused, on esindatud ükskõik kes on 18 aastat vana kuni surmani, kuid laste arvamus tegelikkuses esindamata!

Mikk Rand
16. jaanuar

See on stiilipuhas populism

Kui tahetakse laste eest anda vanematele lisahääli, siis on see tagasipöördumine tsensusdemokraatia juurde, kus ole erilist vahet, kas siduda hääleõigus varandustsensusega, soolise tsensusega või siis lastetsensusega. Kindlasti tähendab igasuguste tsensuste kehtestamine vähem võrdõiguslikkust ja vähem demokraatiat.
Kui alandada aga valimisiga üldiselt, siis tuleks seda vaadelda samas kontekstis teovõime ea alandamisega. Valimine tähendab ka vastutamist. Kui leitakse, et 12-aastane on valmis vastutama, siis minugipoolest, aga sel juhul peaksid talle laienema ka kõik teised täisealise kodaniku õigused ja kohustused, sest vastasel korral jääb see lihtsalt populistlikuks katseks odavalt hääli saada.
Demograafilist katastroofi lastele valimisõiguse andmisega ära ei hoia ning lastest, kes on sündinud mitte armastusest, vaid vanemahüvitistest on mul ausalt öeldes kahju.

link: personainfieri.wordpress.com/2012/03/14/lapsed-valima/

Holger Mö–lder
10. jaanuar

Olen vastu

Populism. Teise inimese eest ei või hääletada, aga lapse eest võib!

Heino Tonsiver
17. jaanuar

Mitte valimisvõimalus ei pane sündima ...

vaid ikka riigi enda sees antud hetke ühiskondlikud tingimused , lootus tulevikule ja riigijuhtide selgelt argumenteeritud sammud üleüldise heaolu suunas liikumisele.

Aivo Peterson
09. jaanuar

Ei ole saanud

veenvat seletust selle eksperimendi mõttekusest. Tundub nagu oleks tegu veel ühe võimaliku manipulatsiooniga tuleviku arvelt ja omavastutuse veeretamisega laste kaela. Rikutud poliitikuid selle sammuga paremaks ei muuda, arvan ma...

Haralt Rahupõld
09. jaanuar

Valimine = vastutamine

Valimised on võimalus muuta paljude inimeste tulevikku, isegi riigi saatust. Osalemine ja otsustamine valimistel tähendab ka antud hääle eest vastutamist, võimet oma valikute tagajärgi ette kujutada, võtta nende eest vastutus.

Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. Alla 18-aastasel isikul (alaealisel) on piiratud teovõime, sellisel piirangul on omad põhjused. Kui aga eeldame, et last esindab tema vanem, siis millised on sellise volituse alused riigiõiguse seisukohalt? Mure iibe pärast on mõistetav, aga kas soovitakse, et lapsed sünniksid vastutustundlike vanemate perre neile sobival ajal ja vanemad oleksid suutelised neid kasvatama ja koolitama või tahetakse riigile “toota” mingeid umbmääraseid valijaid? Ehk ei asu hoovad, millega rahvastikuprobleeme lahendada, mitte valimiskastide küljes, vaid kusagil mujal?

Joel-Fredi Jõgise
09. jaanuar

Valimine = vastutamine 2

Ei ole demokraatlik valimistel eelistada lastega valijat ilma lasteta valijale. Nagu viidatud, tähendaks see tsensuse kehtestamist, ehk ühtede valijate eelistamist teistele mingi tunnuse, hetkel laste arvu, alusel. Kui mõni erakond positsioneerub lastega peredele, siis peab ta oma sõnumi suunama nende valijate häälte püüdmiseks, mitte aga muutma valimisseadust, et tekitada valijaid juurde. Naljaga pooleks võib prognoosida parteiliste lastekasvatuste tekkimise, sest mida enam lapsi suudab noorpoliitik parteile “toota”, seda suurem võimalus on erakonnal saada valituks. Laste planeerimine aga ei peaks olema “riiklik tellimus”, sest see paneb küsimuse alla perekonna enese (jätku)suutlikkuse need lapsed täisväärtuslikult üles kasvatada ja koolitada. Kui riik tellib, siis las kasvatab ka üles. Kvantiteet ei tohi saada primaarseks kvaliteedi ees ja ka poliitika ei vaja selliseid kvantitatiivseid survegruppe. Iibeprobleemi ei peaks lahendama seda politiseerides ja valijaid vastandades.

Joel-Fredi Jõgise
09. jaanuar

Kes vastutab?

Kuna eksperiment on moodsam sõna nimetamaks katset, siis minu teada on reaalsuses inimkatsed keelustatud. Seda enam, kui katsealune ei saa ennast kaitsta! Siin on enam tegu olematute häälte lugemisega või tulemuste manipuleerimisvõimaluste suurendamisega. Katsed jäägu arvutite ekraanidele.

Kõu Repnau
09. jaanuar

Hääleõiguslik kodanik.....

peaks orienteeruma palkades ja maksudes. Vaevalt lastel niisuguste asjadega pistmist on olnud.

J ü r i Promann
09. jaanuar

elame siiski veel demokraatlikus riigis

Mis iganes populistlikku häma selle ettepaneku poolt rääkida ei üritata, ei saa üle ega ümber demokraatliku riigi alustaladest mida tarkadele inimestele ei peaks olema vajalik meelde tuletada:
KÕIK ON VÕRDSED! seda siis alates sellest kui inimene on tunnistatud otsustusvõimeliseks (ka valimiste juures)
HÄÄLETAMINE EI OLE ASI MIDA DELEGEERIDA TEISELE INIMESELE! Sellist tegevust praktiseeriti meil ühe teise riigikorra juures.
Kui keegi kusagil aga räägib valimisea alandamisest siis tuleb seda teha igas aspektis korraga. Pole võimalik, et inimene on täiskasvanud ning tark siis kui on vaja kaasa rääkida riigi valitsemises või minna sõjaväkke, et õppida teisi inimesi tapma, kuid samas siis kui osta alkoholi, suitsu, vastutada ise oma väärteo eest või kasvõi seksida teise inimesega on järsku tegemist täiesti süüdimatu lapsega. Langetage soovi korral valimisiga 2, 3 või kasvõi 5 aastat kuid siis peavad sellele isikule laienema ka kõik teised õigused ja kohustused.

Marek Rästas
16. jaanuar