Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Alan
Rein
09.01.2013

Erakondliku sisedemokraatia miinimumnõuded seadusse

Praeguse rahva ja võimulolijate võõrandumise oluline põhjus on vabadus kujundada erakondlik sisemine otsustusloogika oligarhiliste (juhatus + nõunik-niiditõmbajad) või autoritaarsuse põhimõtete alusel. Erakonnaseadus reguleerib väga vähe seda, kuidas sisemine otsustamine käib ja erakonnad on kujunenud initsiatiivi võtnud või mõjuvõimu haaranud aktivistide grupi reklaampakendiks, mille juurde veenvuse huvides kuulub ilma märkimisväärse mõjujõuta ülipikk passiivliikmete nimekiri.

Tulemuseks on tulemuse muuhulgas manipuleerimiseks soovitud seisukohtadega liikmeskonna bussidega üldkogudele vedamine, erakonna lihtliikme võõrandumine ja ignoreerimine või erakonnasisese (veidi teisiti mõtleva) mõttekaaslaste grupi täieliku tasalülitamise võimalus. Väljundiks on ainult demonstratiivne erakonnast välja astumine või eriarvamuste avalikkuse ees klaarimine, millele tihtilugu järgneb erakonnast väljaviskamine.

Seaduses (Erakonnaseadus) tuleb sätestada mitte ülemäärased, kuid minimaalselt kohustuslikud nõuded erakonnasisese sisedemokraatia mehhanismide kohta, s.h. näiteks
- erakonna programmi kinnitamine
- erakonna juhtorganite valimine
- valimistele kandidaatide määramise kord
jms
Erakondade loomise lihtsuse ja arvu suurendamine on mõttetu kui see vaid tekitab juurde piiratud ja teadmata motiividel tegutsevate grupeeringute fassaad-organisatsioone.

Praegu paikneb seadusega reguleeritud ja kõigile teada oleva (hea või halb on iseasi) Riigikogu hääletusmehhanismi ja Riigikogu valimiste loogika vahel tühimik nimega 'erakonna juhtkonnas võimalik ja liigagi tihti esinev kildkonnapoliitika'. Tulemusena on erakonna juhtkond kasvõi formaalselt sunnitud arvesse võtma lihtliikmete või nende kogumite arvamust ning erakonna tegevus ei võimalda sel määral väikese kildkonna manipulatsioone nagu praegu.

Missing Dsc_0299 Missing Missing Mina_10dd Missing Missing Missing Missing Mina_2 Vello Missing Skype_olev Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010
Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Erakondade sisedemokraatia on teema Erakonnad võtmeküsimus

Jah, Toivo, märkasin alles hiljem.

Erakondades sisedemokraatia arendamine on ilmselt üks selle sasipusa võtmeprobleeme, sest erakondlikkus ei ka ilmselt kuhugi (isikumandaadid ja rahvaliikumised ei jää domineerima).

Seniks nautige Valimiskooli, kui pole selge, miks erakondade sisedemokraatia sätestamist vajab

link: www.youtube.com/watch?v=WU9Ey9Ifm10&list=PL13E88FEBE4063E77

Alan Rein
12. jaanuar

Demokraatia ka erakondadesse

Hetkel on küll mulje, et demokraatia lõppeb erakonna lävepakul. Valdavalt juhitakse parteid seestpoolt mingi huvigrupi poolt tuntud meetodiga: keelan, käsin, poon ja lasen. Võib-olla mitte küll sõnasõnaliselt, aga sinnapoole ikkagi. Ka valimistel kandideerida soovijate nimekirja võtmise kohta tuleks erakonnas korraldada salajased valimised. Võimalik, et seda tuleks algaastatel teha isegi välisvaatlejaid kaasates nagu arenguriikides üldvalimisi korraldades. Väide, et see on iga erakonna siseasi ei ole pädev, sest kuidas saavad valimised kandidaatide vahel olla demokraatlikud, kui kandidaadid ei ole üles seatud demokraatlikult. Praegu on üldlevinud arusaam, et osa kandidaate ostab endale koha valimisnimekirjas.

Vello Järverand
14. jaanuar