Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Kehtestada Riigikogu valimistel kandidaadile hariduslik miinimumnõue.

Asendada riigi esinduskogu valimistel kandidaadi vanuseline alampiir haridusliku miinimumnõudega. Kandidaadil peab olema kõrgharidus.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Missing Missing Jaak_haud Mina Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Katrin_pere Missing
Missing Marektamm-5 Missing Missing Missing Widescreen_(8)_3 Missing Missing Missing Snapshot_20130107_1 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Dsc_0299 Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Kaudne laste valimisõigus

Haridustsensus võiks lahendada küsimuse, kas lapsed võiksid valida ning valitiud saada. Kui kandidaadil õnnestub 15-ks eluaastaks saada kõrgharidus, siis täidaks ta ühtlasi kriteeriumid ja ei näe põhjust, et ta ei võiks valimistel kandideerida, rääkimata valimisest.
Ise küsimus, kas kolmeaastane bakalaureuse kraad on piisav kvaliteedi näitaja. Paljudel elualadel ei oska selline inimene praktiliselt mitte midagi teha (nt võrreldes pika elukooli staažiga inimestega) ja võib rakendust leida v-olla ainult poliitbroilerina.

Holger Mö–lder
13. jaanuar

@Andres.

Paraku on “oinaid” harimata inimeste seas oluliselt rohkem. Kõrgharidus ei tähenda automaatselt mõtlevat inimest, küll aga näitab soovi areneda ja loodame, et üht-teist on erinevatest distsipliinidest ka külge jäänud. Tõsi, haritus ei koosne ainult haridusest ja on inimesi, kes on iseseisvalt jõudnud väga headele tulemustele. Paraku on sellised pigem unikaalid, üksiku pealt ei saa hulkadele üldistada. Kui sa kandideerid ükskõik millisele töökohale, siis märkad, et kandidaadile esitatakse rohkelt erinevaid nõudeid: keelteoskus, varasem töökogemus jm. kuni haridusnõudeni, mis on täna sageli lausa kraadinõue tavalisele juhtivale kohale. Nüüd aga on meil siin olukord, kus läbi esindusdemokraatia pääseb esinduskogusse vaid järgnevate piirangutega: -järgneb-

Joel-Fredi Jõgise
11. jaanuar

Peavad olema haritud, et osata ka oma peaga mõelda.

Lisaks võiks veel olla tal töökogemus, mis on minimaalselt - kokkulepitud. Kui siit veel edasi minna, siis tervel inimesel on ka terve perekond: ametlikult abikaasa ja vähemalt üks (mitu-kokkuleppe küsimus) laps. Kuna olulisi otsuseid tegev inimene peaks omama ka toimivat perekonda - vajalik kogemus otsustamise juures, sest Riik on üks suur perekond. Riigiesindaja peaks olema eeskujuks tema rahvale.

Ilusaid mõtteid!
Jan

Jan Vutt
10. jaanuar

@Andres. Järg

“Riigikogu valimise seadus, § 4. (4) Kandideerimisõigus on Eesti kodanikul, kes kandidaatide registreerimise viimaseks päevaks on saanud 21-aastaseks. (5) Kandideerimisõigust ei ole isikul, kes on valimisõiguse osas teovõimetuks tunnistatud. (6) Riigikogu liikmeks ei või kandideerida isik, kes on kohtu poolt süüdi mõistetud kuriteos ja kannab vanglakaristust.”
Lugupidamisega

Joel-Fredi Jõgise
11. jaanuar

Otsustamine = vastutamine

Otsustamine tähendab ühtlasi ka vastutamist langetatud otsuse eest. Otsuse langetamiseks peab otsustaja omama piisavat isiklikku kompetentsi kvaliteetse tulemuse saavutamiseks, mitte ainult jäljendama liidrite käitumist. Vastasel korral ei vajataks 101 saadikut, piisaks erakondade üheisikulisest esindatusest saalis. Haritud inimene suudab üldistada ja seoseid luua, maailmanägemisvõime on avaram. Osaledes riigi saatuse kujundamisel on see ju elementaarne.
Lugupidamisega

Joel-Fredi Jõgise
10. jaanuar

@Sander

Olen tutvunud viidatud statistikaga ja tuleb kiita meie saadikute head ettevalmistust saadikutööks. Samas on võimalik ette kujutada olukorda, kus mõnes järgnevas koosseisus pilt nii hea ei ole, niisiis ei ole tänane hea seis argumendiks.
Meie esinduskogu olgu rahvale eeskujuks ka hea hariduse osas, sest nii me just haridust väärtustaksimegi. Eestis on kõrghariduse omandamiseks loodud suurepärased võimalused ja ei ole põhjendust, miks mitte sellist miinimumnõuet kehtestada.
PS. Kui seadust lugeda, ei ole seal ju haridusnõuet kandidaadile olemaski, seadus ei räägi haridusenõudest, saadiku haridusalane tee võib olla 0 klassi.

Lugupidamisega

Joel-Fredi Jõgise
11. jaanuar

Kõrgharidus ei eelda mõistuse olemasolu

Et valime lolli , peaasi et on kõrgkooli diplom
Riigikogus peab olema mõtlev inimene aga mitte diplomeeritud oinas. Praegu on riigikogus diplomiga oinaid palju aga seadused on sellised, et pole võimalik neid täitta!

Andres Selg
10. jaanuar

Tundub pisut ahistamise moodi.

Vahest on õigem kehtestada hariduse miinimum vanuse miinimumi tõstmisega 40 aasta peale. Presidendiks ei saa ka 20 -selt kandideerida, küll aga Riigikokku. Esinduskojas töötamine eeldab ju ennekõike elukogemuse olemasolu ja 40-selt on inimesel juba piisavalt vastutustunnet ka ühiskonna ees tekkinud. Selline seaduseparandus lõpetab parteibroilerite kasvatamise parteikontorites ära, sest et kes tahab 25 aastat parteikontoris pabereid sorteerida ja kohvi keeta? KOV-idesse võiks nad ju kandideerida, sest seal ei võeta vastu tähtsaid riiklike otsuseid.

Ago Õispuu
13. jaanuar

Aga ongi ju!

Hetkel on Riigikogus 92 kõrgharidusega inimest, lisaks üks keskeri haridusega isik. Kõigest 8 keskharidusega inimest. Kandideerida peaksid saama kõik. Kui rahvas kedagi Riigikogus näha ei taha, siis ärgu valigu.

link: riigikogu.ee/index.php?id=31678

Sander Maripuu
11. jaanuar