Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Koostöö
Kogu
10.01.2013

Meie valitsemismudel ei ole demokraatlik

Ettepaneku autor Tiit Nook, saabus e-posti teel:
Milline näeb välja meie "demokraatlik" valitsemismudel numbrite keeles.
Valijaid on 913 tuh., tänane koalitsioon põhineb 282 tuh. valija häälel, seisuga 06/03/2011 ja 63% valimisaktiivsuse juures. Seega vähem kui 1/3 oma väärtushinnangutega dikteerib riigis toimuva, kus on veel peale nende 631 tuh. valija. Rohkem kui 2/3 valimisõigusega kodanikku on kõrvale jäetud otsustest, mis ka neid puudutab. Veelgi lähemalt vaadates, siis teatavasti koalitsioonis olevad osapooled jagavad võimu nii, et kõik otsused ei ole kaugeltki tehtud kummagi valijagrupi eelistusi, sünteesi teel välja selekteerides vaid ühe osapoole eelistusi silmas peetult, mis tähendab seda, et seadusi saab vastu võtta ka 13% valijahäälega (Isamaliidu häältearv, valijate üldarvust), tasalülitades 87% valijaid ja lisaks kõigele, kas saadikud teevad otsuseid oma parimast äratundmisest lähtuvalt või vastavalt sellele kuidas partei ja süsteem nõuavad. See tagab küll formaalselt hääle, aga sisulises tähenduses on seadused veelgi väiksemate valijahäältega vastu võetud, samuti on saadiku paljud otsused sisulise legitiimsusega tagamata, kuna parteiprogrammid on üldised ja valijad tihti ei
kiida tervet programmi heaks. Selline süsteem kindlustab üksikute jõudude enesekehtestamise, enamuse arvelt.
Mida võiks muuta. Ühe võimalusena võiks kaaluda koalitsiooni moodustamiseks vajaliku häältearvu tõstmist, et otsustes väljenduks rohkem erinevate valijagruppide vaated.
Samuti võiks kaaluda osade valitsusvaldkondade viimist presidendi alla, see eeldaks presidendi otsevalimisi ja parlamentaarse- ja presidentaalse vabariigi kombinatsiooni, lisaks võiks anda
presidenile volitused mingis piireis eelnõusid tagasi lükata või suunata otse referendumile, vajalik oleks ka mehhanism, kus kodaniku algatuse korras vastumeelne seaduseelnõu tuleks
panna referendumile, kui algatus kogub teatud hulga allkirju.
Mis kaasaks neid, kel puudub erakondlik eelistus ja ühtlasi kaasaks inimesi ka laiemalt otsuste tegemisse valimiste vahelisel perioodil, selleks oleks vaja olulised küsimused panna referendumile.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Jaak_haud Missing Missing Missing Missing Katrin_pere Missing Aa0183157
Missing Missing Missing Snapshot_20130107_1 Missing Dsc_0299
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Konsensuslikud seadused

Ettepanekut võiks täiendada mõttega, et riigikogu praegu olmasoleva skeemi puhul peaks olulisemaid otsuseid vastuvõtma mitte häälteenamusega vaid konsesnsuse põhimõttel. Selleks võiks tõsta vähemalt komveerandi saadikute toetuse vajadusest näiteks riigieelarve jõustamiseks. See nõue tagaks ka selle, et saadikutel ja koalitsioonidel tuleb leida laiemat toetust plaanitavale ja selleks peavad enamusesolevad saadikurühmad saavutama ka vähemate fraktsioonide toetuse. Selleks peab aga arvestama ka teatud ulatuses vähemuse soovidega. Et selline süsteem üldse tööle hakkaks tuleks kehtestada ka riigikogu laialisaatmise kohustus, kui konsensuslikku toetust riigieelarvele ei saada.

Margus Tilgar
10. jaanuar

Kuidas ellu viia...

Olen nõus ettepaneku pealkirjaga, kuid usun et parem lahendus on lingis kirjeldatud idee arendamie ja järk-järguline ellu viimine.

link: www.rahvakogu.ee/ideas/1125-51-liikmeline-riigikogu-50-liikmeline-maakogu

Meelis Kaldalu
23. jaanuar

Vähendaks valijate esindamist veelgi.

Suurem koalitsioon tähendab veelgi rohkem järeleandmisi kõikide osapoolte poolt (lihtsalt sellepärast, et erakondade vaated ei sobitu omavahel), mitte ei tõstaks valijate esindatust. Üleüldiselt võiks muidugi rahvast rohkem kaasata, referendumeid teha jne.

Sander Maripuu
11. jaanuar