Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Missing Tõnu
Anton
10.01.2013

Põhiseaduses tuleb sätestada rahva seadusandliku initsiatiivi õigus

Tänane seis riigis näitab kujukalt, et esindusdemokraatia ei täida oma eesmärki valitseda riiki viisil, mis parimal moel rahuldaks rahva ootusi. Riigikogu valimiste seadus on tema enese kätes ja see seadus taastoodab valimistel suures osas vana koosseisu. On välja kujunenud suur grupp nn. elukutselisi saadikuid. Ringkondadele määratud mandaatidest suur osa (20-30%) ei jaotata valimistel ringkondades. Kriteeriumid ringkonna- ja kompensatsioonimandaadi saamiseks ei ole võrdsed jne.
Selliselt valitud Riigikogu ei esinda kogu riigi rahvast võrdsetel alustel, on oma iseloomult pealinnakeskne ja parteidekeskne ning enesekeskne. Oodata selliselt valitud parlamendilt muutusi oma privileegide piiramise või saadikute korralekutsumise osas on liiga sinisilmne. Seetõttu ei tasu panna suuri lootusi ka rahvakogu taolistele ettevõtmistele. Ei tasu arvata, et tänased parlamendi- või valitsusliikmed ei saa aru, mida nad valesti teevad ja on neile vaid ainult vaja öelda, mida tuleks ette võtta Tegemist on tahtmatusega väljakujunenud olukorda muuta.
Tänane riigivõim on seotud parteide rahastajatele antud lubadustega, võim, äri ja raha on liiga läbi põimunud ja seetõttu on võimu tegevusel märgata kitsaste huvigruppide teenimise märke.
Tõsi, valimisseadus võimaldaks ka ebaausad või ennast kompromiteerinud isikud järgmistel valimistel võimult kõrvaldada, kuid seda ainult teoreetiliselt. Paarkümmend aastat demokraatiat on liiga lühike aeg loota, et valija oskaks teha õigeid valikuid.
Rahvast on saanud selle tõttu oma valitud esindusorgani, Riigikogu, pantvang, kellega ta rahul ei ole ja midagi muuta ka ei saa.
Rahva kui kõrgema võimu kandja roll ei tohi olla ainult esidusorganite valimisõigus. Rahvas kui kõrgema võimu kandja peab omama õigust sekkuda riigi valitsemisse mistahes ajahetkel kui ta seda vajalikuks peab.
Seda saab rahvas teha sii, kui tal on põhiseaduses fikseeritud rahva seadusandliku initsiatiivi õigus ja selle täpne rakendusmehhanism. Kui teatud arv kodanikke tahab, et võetaks vastu mingi seadus või seadusemuudatus, siis kogutakse selleks vajalikud allkirjad ja Riigikogu peab selle menetlusse võtma. Kui Riigikogu ei võta rahva poolt soovitud seadust vastu, siis on rahval õigus nõuda selle seaduse rahvahääletusele panekut.
Kui rahva seadusandliku initsiatiivi õigus on põhiseaduses olemas, siis ei maksa kahelda, et rahvas seda riigi valupunktide lahendamisel ka kasutab. Läheb mööda lühem või pikem aeg, kuid korda saavad kõik asjad, millega rahvas täna riigis rahul ei ole. Ka Riigikogu valimise seadus
Vabariigi Presidendil on põhiseaduse järgi õigus esitada riigikogule ettepanekuid põhiseaduse muutmiseks. Tekkinud olukorras oleks presidendil lausa kohustus rahva kui kõrgema võimu kandja rolli põhiseaduse kaudu püüda suurendada. Selguks ka, kes oma rahvast usaldab, kes mitte.
Rahvakogu võib ju olla, kuid sealt tulevad ettepanekud võivad takerduda Riigikogu soovimatuse taha demokraatia mängimiselt üle minna tegeliku demokraatia teostamisele.

Missing Missing Missing Koopia_%c3%bcksusest_sam_0804 %c3%9cllar-metsand-150x150 Missing Missing Missing Missing Missing 2006_0327esimesed0021 Missing Missing Poolas_2012 Missing Missing Missing Aarekasemets_lse_sociology100 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Nagunagu Missing Missing Missing Vello Missing Missing Missing Missing Facebook Missing Missing Missing Missing Missing Kass_ja_mnp_x Missing Missing Lauri_m6ek Jaak_haud Heli_koit Missing Missing Missing 1136384 Missing Vladimir_%c3%96%c3%b6pik_25_9_2010 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Aa0114715 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Mina_2
Missing Kaarel2011_1_ Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Rahvaalgatusel rahvahääletus seaduslikuks

Rahvahääletuse võimalusi on ev iseseisvuse algusest kärbitud nende poolt kes hoiavad võimust hammastega kinni. Sotsioloogiline fenomen - kes sees see sees ja kes välja see väljas. Paraku riigi puhul peavad rahavaesindajad tegutsema ühishuvide ja hüvede nimel. Sellega on sügavalt puusse pandud ja vaja on rahva hääl kõlama panna

Hannes Toomsalu
24. jaanuar

Seaduseelnõude menetlemine avalikuks

Seaduseelnude menetlemine ettepanku laekumise ajahetkest peaks olema juba netis näha ja lugeda, ning selle töötlemise ajakavad. siis jõutaks ka rahvapoolt sinna ettepanekuid ja parandusi lisada, ning peaks saama ka juba eelnõude menetlemise käigus anda sellele oma poolt- või vastuhääle. Et seda ka eelnõu riigikogus vastuvõtmmise juures saaks arvestada.

Margus Tilgar
10. jaanuar

Me ei tohi langeda musta masendusse

Olukord on väga täpselt kirjeldatud ja see pole kiita.Kergeid lahendusi ei ole.
Arvan,et Rahvakogu portaali peaks jätma avatuks ka ettepanekute menetlemise ajaks.
Kui riigikogus tekivad tõrked (ja kindlasti need tekivad),siis saaks rahvas portaali kaudu nõuda presidendi adekvaatset tegutsemist.Kartelliparteide diktatuur on paljuski ju põhiseadusevastane.Seega saab president olukorra mutmiseks riigikohtusse pöörduda.Sama võimalus on ka õiguskantsleril.Sõltuvalt olukorrast peab rahvas oma taktikat kujundama.Tõenäoliselt läheb olukorra mutmiseks tarvis ka meeleavaldusi ja pikette.Kiireid muutusi ei maksa loota,aga kui rahvas ei väsi,tulevad muutused lõpuks kindlasti.Põhimure on,et rahvas ei lööks käega ja kannataks vaikselt edasi kuni kurva lõpuni.Loodan siiski,et nii ei juhtu ja ka meedia aitab rahvast ärkvel hoida.

Toivo Kalmo
10. jaanuar