Rahvakogu veeb on arhiveeritud 30.05.2013 seisuga. Uudiseid saab lugeda siit >>
Ettepanekute kogumineJaanuar 2013   AnalüüsVeebruar 2013   ArutelupäevAprill 2013   SeadusemuudatusedAprill 2013
RU EN

Suur aitäh kõigile kes osalesid ja pakkusid välja ideid Eesti demokraatia arendamiseks.

Veebruari teises pooles hakkame siinsamas avalikustama analüütikute ja ekspertide töö tulemusi.

Yyyyy Aare
Sisask
10.01.2013

Valimisnimekirjade süsteem asendada demokraatlikuma süsteemiga.

Kandidaadid, kes saavad valijatelt mandaadi, millest riigikokku pääsemiseks ei piisa on häälte OMANIKUD ( kuni valija neid mingil põhjusel tagasi võtta ei taha ) ja neil on valijate antud mandaat. Selle tõttu peaks igal riigikokku mitte pääsenud saadikul olema õigus ise OTSUSTADA, keda oma erakonnast häältesaagiga toetada või kas ülde kellegile tema hääled kanduvad. Valijad on usaldanud oma hääle konkreetsele kandidaadile, mitte erakonna juhatusele selleks, et nood saaks omale sobivaid isikuid ülevalt alla võimu juurde juhatada ( ülevalt alla rahva tahte vastane manipulatsioon on ju diktatuur, näiteks "erakondade tagatubade diktatuur", me ju peaks demokraatiat arendama ) ! Ei ole loomulik, kui sinu hääled lähevad erakondade valimisnimekirjade alusel näiteks inimesele, keda sa riigikokku üldse ei sooviks, kuid kes paraku on sinu parteikaaslane ja keda juhtkond soosib.

Missing Missing Missing Missing Missing Missing Yyyyy Missing Missing Snapshot_20130107_1 Missing Missing Missing
Dsc_0299 Missing Widescreen_(8)_3 Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing Missing
Miks peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile
Miks ei peaks seda mõtet toetama?
Pikem selgitus märki kasutada
Lisa link veebisaidile

Kahele eelpool kommenteerijale.

Jah, ka see on üks variant, et kel rohkem, see ees, aga mõte ongi selles, et välistada erakondade kliki võim koostada nimekirju. Kui juba ülekandmine, siis demokraatlikult, ehk valija usaldas konkreetset isikut, andis talle mandaadi ja kui sellest isegi riigikokku pääsemiseks ei piisa, siis vähemalt mandaadi otsustada, keda oma häältesaagiga toetada. Ning juhul kui valija pole oma esindaja valikuga rahul, siis võib ta ju hääle tagasi võtta. Häälte tagasivõtmine peaks tingimata kehtima, ning selleks tuleks võimaldada ka salajase hääletamise kõrval avaliku hääletamist. Hääle tagasivõtmise õigus ainult avalikule hääletajale, sest siis saab saadikute tagandamist ka rahvas kontrollida, mitte mingine vandenõulastest komisjon, kes peab hoidma saladust ( kas siis isikuandmeid, või seda, millist manipulatsiooni nad mõne mõjuvõimsa rikkuri rahakoti toel teostasid ).

Aare Sisask
14. jaanuar

Eriarvamus

Vello,
esimeste väidetega olen nõus,aga mandaatide jagamise küsimuses olen eriarvamusel.
Kui künnist ei ole,siis võib mandaadi saada ju mõnekümne häälega ( piisab sugulaste häältest).Ma arvan,et esmakodrsel kandideerimisel piisab 5% künnisest, aga tesiseks korraks saadikus saamiseks peab koguma juba 15% ning kolmandaks korraks 30% .lihtkvoodist

Toivo Kalmo
11. jaanuar

Antud hääli ei tohiks üle kanda.

Kui me jätame kandidaatidele õiguse otsustada, siis on küsimus pigem selles, kui kuulekas on kandidaat parteidistsipliinile. Minu seisukoht on, et valituks osutumiseks ei pea olema häälte künnist, vaid igas ringkonnas reastatakse kõik kandidaadid vastavalt saadud häälte arvule ilma mingisuguste häälte ülekandmisteta vastavalt mandaatide arvule ning konkreetse partei kandidaatide summaarne häälte arv ei oma mingit tähtsust. Ehk siis valime inimesi, mitte parteisid.

Vello Arumäe
10. jaanuar